Valitsus valmistub euroraha kulutama

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus rääkis pressikonverentsil, et välisvahendite uus periood suurendab investeeringuid oluliselt. Foto: Sander Ilvest

Valitsus määras 4,83 miljardi suuruse euro­rahapaketi kasutussuunad, suuremaks kulutamiseks läheb aga alles järgmisel aastal.

Keset käimasolevat koroonakriisi on iga riiki voolav ­lisaeuro teretulnud ning eile sai pisut selgemaks, kes oma käe eurorahale peale panna saavad. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus tõi pressikonverentsil välja, et lähiaastatel ootab Eestis osa valdkondi ees tõeline rahasadu: «Välisvahendite uus periood suurendab oluliselt investeeringuid: [kui] varasematel aastatel on välisvahendite investeeringute kogusumma jäänud vahemikku 200–250 miljonit, siis järgmisel paaril aastal jõuab [see] üle 800 miljonini aastas,» kiitis minister. Kuna tihtilugu käib eurorahaga kaasas ka omaosaluse nõue, on tegelikkuses see investeeringute arv mitu korda kõrgem.

Tegelikult Eestil vedas: struktuurifondidest tulev summa oli viimasel eelarveperioodil 3,5 miljardit eurot, tänavu aga 3,36 miljardit. Õigupooest oli langus veel suurem, aga asja päästis vast loodud õiglase ülemineku fond, mille 340 miljonit liigub täies mahus Ida-Virumaale. Lisaks tekkis tänu Euroopa Liidu taaskäivitusfondile Eestile pea miljardi euro suurune lisapott, millest on valitsusel plaanis muu hulgas valmis ehitada Tallinna haigla.

Riigi suurematest probleemidest, mida euroraha abil lahendada püütakse, nimetas minister koroonakriisi, rahvastiku vananemist, digivõla tasateenimist – sest Eesti digitiiger on nõrgaks jäänud – ning rohe-/kliimapoliitikat.

Reklaamlausetena seadis valitsus endale viis prioriteeti, mille tarbeks eri fondidest raha napsatakse: nutikam, rohelisem, ühendatum, sotsiaalsem, inimestele lähedasem Eesti. «On üsna unikaalne võimalus, et saame neid pikaajalisi eesmärke ELi raha abil toetada. Kuna teame, et meil Eestis on aastaks 2040 umbes 125 000 tööealist inimest vähem, peame panustama, leidma võimalusi, kuidas kasutada ka mitmesuguseid tehnoloogilisi vahendeid, selleks et majandus jätkuvalt konkurentsivõimeline püsiks,» rõhutas minister. Praktikas liigub raha suuresti betooni (teed, Rail Baltic, kortermajade ümberehitus) ning hiljem kvalitatiivselt raskesti hinnatavatesse projektidesse, nagu õppe seostamine tööturu vajadustega ja rohepööre.