Juhtkiri ⟩ Väärtused või pragmatism?

Viktor Orban. Foto: YVES HERMAN/REUTERS

• Orbán ei saa valitseda Euroopat nii nagu Ungarit
• Ungari tegevuse pärast Euroopa Liidus ei saa silmi sulgeda
• Peame tundma muret selle pärast, et Unagri jääks ELi

Ungari peaministri Viktor Orbáni juhitava Fideszi lahkumine Euroopa Parlamendis Euroopa Rahvapartei (EPP) ridadest demonstreerib eredalt igavikulist dilemmat väärtuste ja pragmatismi vahel.

Fideszi väljaviskamine sai võimalikuks EPP hiljuti muudetud protseduurireeglite tõttu. Fideszi liikmesus oli alates 2019. aastast peatatud demokraatia väärnähtuste tõttu Ungaris. Olgu väärnähtustena toodud näiteks meediavabaduse piiramine või vähemuste vaenamine.

Viimaseks karikaks EPP-le – nagu ütleb tänases intervjuus EPP liige Riho Terras – oli Orbáni ähvarduskiri fraktsioonist kohe lahkuda. Sealt edasi enam tagasiteed ei olnud, sest keegi ei taha alluda šantaažile. Orbán ei saa valitseda Euroopat nii nagu Ungarit.

Orbáni küsimus painas EPPd ja tegelikult ka Euroopa Parlamenti tervikuna juba kaua aega. Ehkki Euroopa Parlament pole sekkunud Euroopa Liidu toimimisse võibolla mitte nii jõuliselt, kui loodetud, on parlament üritanud ennast näidata teatud ­moraalse majakana, taunides inimõiguste rikku­misi üle maailma. Pealegi on ­Euroopa Parlament ainus otse valitud organ Euroopa Liidus, sestap kajaks parlamendi kaudu justkui kõige rohkem ka rahva hääl.

Ehkki Euroopa Parlament pole sekkunud ELi toimimisse võibolla mitte nii jõuliselt, kui loodetud, on see üritanud ennast näidata teatud moraalse majakana, taunides inimõiguste rikkumisi üle maailma.

Moraalse majaka hoiaku tõttu tekkis aga paljudel juba ammu küsimus, miks ei tee EPP midagi Fidesziga, kui samal ajal taunib Euroopa Parlament näiteks inimõiguste rikkumist Valgevenes või Myanmaris. Muidugi võib vaielda selle üle, kas Ungari vajaks ­riigina kohest karistamist, kuid väita, nagu oleks Ungaris kõik korras, on selge liialdus ja silmade sulgemine faktide ees.

Seletuse EPP aeglusele Fideszi suhtes pakubki aga võimu küsimus. EPP on 705-liikmelises Euroopa Parlamendis suurim fraktsioon 175 kohaga. Suuruselt teisel kohal on sotsid 145 kohaga. Ilmselge, et 12-kohalise Fideszi lahkumine vähendab EPP mõju ja vahet sotsidega. Pealegi terendab võimalus, et Fidesz võib minna euroskeptikute leeri, kelle read hõrenesid pärast Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust. See kõik kahandab Euroopa Parlamendi toimimisvõimet.

Pole kahtlust, et Orbáni juhitud Fideszi lahkumise tagajärjed ei piirdu üksnes Euroopa Parlamendiga. Orbán on selgelt lasknud end näidata märtrina, keda kiusab Euroopa Liit ja just eriti Euroopa Komisjon. Konflikt Euroopa Parlamendis vaid suurendab Orbáni kibestumust ja vastutöötamist Brüsselile, olgu selleks siis tiivaripsutamine Venemaa ja Hiinaga või Kesk-Euroopa Ülikooli vaenamine Ungaris.

Orbán on seni tõrjunud euroopalikke väärtusi, kuid samal ajal on Ungari saanud Euroopa Liidult suuri rahalisi toetusi. Orbán ei ole tahtnud seetõttu kunagi Euroopa Liidule täielikult selga keerata, kuid nüüd on küsimus, kas Ungari on jõudnud murde­punkti, nii et sarnaselt Brexitiga võib hakata kõlama jõulisemalt ­Hungexiti (Ungari lahkumine EList) idee. ­Eesti huvides on, et praeguses konfliktis kumbki pool säilitaks oma näo. Me peaksime tundma muret selle pärast, et Ungari jääks Euroopa Liitu. Liikmesriikide lahkumise doominoefekti vallandumine ei teeni Eesti huve. Ent teisest küljest on Eesti huvides ka väärtustest kinnipidamine, sest kui Euroopa muutub riikide isekuse džungliks, pole Eesti-sugusel väikeriigil pikka pidu.