AK ⟩ Aja auk. Maniaki muusika

Charles Manson. Foto: Uncredited/AP

Sarimõrvar Charles Manson on vähemalt popkultuuri kontekstis keegi, kelle kohta võib öelda klišeelikud sõnad: kui teda poleks olnud, tuleks ta välja mõelda. Ta aga oli, välja mõelda teda ei tule ja 6. märtsil 1970 ilmus tema debüütplaat «Lie: The Love and Terror Cult».

Plaadi andis välja üks teine väga imelik mees, Phil Kaufman, kellest oleme «Aja augus» varem ka kirjutanud, seoses sellega, et ta varastas kantrimees Gram Parsonsi surnukeha ja pani selle kõrbes põlema. Olid imelikud ajad, ja eriti imelikud olid need kuulu järgi just Los Angeleses. Tarvitati palju narkootikume, aeti veel rohkem rumalat juttu ja oldi muidugi väga paranoilised. Kusagilt paistsid sisse ka okultistide lemmiku, musta päikese kiired. Mingis mõttes on praegused ajad tolle ajaga küllaltki sarnased.

Kaufman ja Manson olid vanglas sõpradeks saanud (Manson jõudis enne kuulsaks saamist ka mitu korda vangis istuda). Vanglas meeldis Mansonile kitarri tinistada ja oma psühhootilisi laule laulda, Kaufman leidis, et trubaduuri kitarrimäng on küll kohutav, kuid esinejapotentsiaali justkui oleks, lugudel ka pole viga ning ta andis nõu ja kontakte, et välja saades selles suunas edasi liikuda.