Muuli ja Aavik ⟩ Marti Aavik: vajadusel peab vaktsiinivaru ka taksodega inimesteni viima

Postimehe peatoimetaja asetäitja Marti Aavik ja Isamaa poliitik Kalle Muuli võtsid Kuku raadio saates «Muuli ja Aavik» luubi alla koroonaviiruse leviku vastu tehtud piirangud ning vaktsineerimise, mille puhul kritiseerimisväärilist on palju. 

Muuli võrdles, et eelmise aasta märtsis tehtud piirangud olid üsna samasugused kui praegu, aga nad kehtestati ühekorraga ning olid seetõttu inimestele arusaadavamad. Tänavu on aga tehtud jupiti ning valitsuse vahetumisega jäi sisse mitmenädalane katkestus, kus koroonapandeemiale nii palju tähelepanu ei pööratud. 

Samuti kritiseeris ta maskivastaste jõuga väänamist. Kuigi Muuli ise ei hakka kindlasti soovitama maski mittekandmist, on üksikute maski mittekandjate järel jooksmine ikkagi tsirkus ning kuna neid on nii vähe, ei ole nad ka suureks viiruse levitajaks. «Selline jõuga väänamine – ega sa ei saa sundida inimest normaalseks ja mõistlikuks. Kui ei ole antud mõistust, siis sa ei saa midagi teha,» sõnas ta. 

Aavik täiendas kriitikat, et sõnum olukorra tõsidusest oleks võinud tulla palju varem nii praeguse kui eelmise valitsuse puhul: juba novembri lõpus. Täna on ikkagi olukord, kus valitsus juba rõhutab olukorra tõsidust, aga kaubanduskeskused on puupüsti täis. Aga iga üksiku piirangu või maskireegli kohta saab öelda, et pole suurt mõju viiruse levikule, ent eelmisel kevadel saime selge õppetunni, et viiruse nakatumiskordaja alla surumiseks tuleb teha palju väikseid asju. «Igaüks panustab valemisse väikese osa, aga kokku saame tulemuse,» rõhutas Aavik. 

Muuli ütles vastu, et kaubanduskeskuste nädalavahetuseks kinni panemine ei mõjuta, kui nad nädala sees on lahti. See üksnes vähendab varasemat hajutatust.

Aavik nõustus ja oletas, et järgmisel nädalal pannakse keskused ka nädala sees kinni. «Koera saba raiumine jupi kaupa tõesti ei ole hea plaan. Strateegilises mõttes ütleks veel juurde, et üle maailma on lähtutud ideest, et tuleb haigestumise kõverat tasandada, et meditsiinisüsteemi hoida. Praegusel hetkel me oleme siiski olukorras, kus tuleb teha jõhker vahe,» ütles Aavik. 

Ta tõi lisaks välja, et terviseameti andmetel on Eestisse jõudnud 172 350 doosi. Sellest tuleb maha arvata terviseameti laos oleva Pfizeri reservi ehk 9000 doosi teise süsti tegemiseks ja Moderna 1600 doosi. Järele jääb aga 32 000 doosi, mille asupaika terviseamet eile ei osanud öelda: need ei ole terviseameti laos, aga ei ole süsteemi järgi ka teadaolevalt inimestele ära süstitud. 

«Mul on tunne, et logistikas on midagi läbi mõtlemata,» märkis Aavik. Ta ütles, et seni on suhtutud, et vaktsiinitarne peab olema odav ja konkurentsivõimeline, aga kui on vaja, tuleb need 32 000 doosi ka taksodega kohale viia. 

Muuli seletas, et idee oli ära kasutada olemasolevat struktuuri ning see polnud ka vale: väga veider oleks, kui perearstid ei süstiks. Aavik ütles vastu, et isegi kui oletada, et osa vaktsiine pole veel süsteemi jõudnud, jätab see ikkagi ehk 25 000 süsti, mis pole inimestele veel kätte antud. Tegu on umbes nädalase vaktsiinivaruga. 

Muuli oletas, et Aaviku välja toodud vaktsiinivaru on ilmselt perearstide kätte antud kaup, mis ootab oma järge perearstide külmikutes. Erinevalt Pfizerist ja Modernast ei pea AstraZenecat kätte andma loetud tundide jooksul. Kuna perearste on palju ja informatsiooni on raske hallata, ei pruugita täpselt teada, kelle külmikus vaktsiinid ootavad ning ammugi ei saa neid survestama hakata. 

Vaktsineerimise puhul tõi Muuli esile ka Sputnik V, mille abil võiks vaktsineerimishuvi tõsta venekeelsetes linnades. Aavik sõnas, et pole veel teada, kas Sputnik V on esitanud taotluse Euroopa Ravimiametile heakskiidu saamiseks. 

Muuli vastas, et Eestil on ka endal ravimiamet, mis võiks loa anda. Küsimuse all on Venemaa tootmisvõimekus, aga kuna Eestile oleks vaja vaid väikest kogust, siis ei peaks sellega probleemi olema. 

Aavik jäi siiski skeptiliseks ning arvas, et turvalisusreeglitest ei peaks mööda vaatama. Viimane info perearstidelt on, et vaktsiinist keeldub vaid väga väike osa inimesi.

Muuli märkis, et ka lääneriikides on tehtud Sputnikule korralikke uuringuid. Hakatuseks võiks aga ära süstida selle AstraZeneca, mille nädalane varu kogu aeg seisab. Venitamine jätab õhku küsimuse, mis saab siis, kui AstraZeneca varud hakkavad suurenema.