Sisuturundus

Tundlik seedimine? Kas Sul võib olla gluteenitalumatus või ärritunud soole sündroom?

10. märts 2021, 11:32

Kas koged tihti ja pikemaajaliselt kõhuvaevusi –kõhulahtisust, -kinnisust, -valusid või puhitusi? Loe lähemalt, kas asi võib olla gluteenitalumatuses või ärritunud soolestikus.

Mis on gluteen ja miks see võib kahjulik olla?

Gluteen on valk, mida leidub nisus, odras, rukkis ning ristsaastunud kaeras. Üha enam on inimesi, kellel on gluteeni tarbimisega seotud terviseprobleeme.

Gluteen on seedetraktile koormav, kuna kinnitub peensoole seinale, kus see võib põhjustada seedetrakti ja immuunsüsteemi häireid. Gluteenitundlikkus on põletiku- ja autoimmuunhaiguste peamine soodustav tegur (1, 2).

Gluteenitalumatus on tugevalt seotud erinevate põletikuliste häiretega (3). Samuti on see paljude teiste autoimmuunhaiguste, näiteks tsöliaakia, reumatoidartriidi, I tüüpi diabeedi, Hashimoto türeoidiidi, lümfoomi ja herpetiformse dermatiidi (nahahaigus) soodustav tegur (4, 5). Seda peetakse ka astma, allergiate ja ekseemi soodustavaks teguriks (6, 7).

Meie geneetiline kood ja gluteenitalumatus

Gluteenitalumatuses mängib rolli meie immuunsüsteemile spetsiifiline geneetiline kood. Neid geene nimetatakse inimese leukotsüüdi antigeeni (HLA) kogumiks. Gluteenitalumatust on täheldatud HLA-DQ2 ja HLA-DQ8 puhul (8,9). HLA-DQ2 on kõige levinum Lääne-Euroopa päritoluga inimestel.

Need geneetilised eelsoodumused on passiivsed seni, kuni liigne keskkonnastress neid aktiveerib. Keskkonnastressid võivad esineda oportunistlike organismide poolt põhjustatud nakkuste, toksilisuse, alatoitumise, füüsilise närvistressi, unepuuduse ja suurte emotsionaalsete väljakutsetena.

Ärritatud soole sündroom

Ärritatud soole sündroom (IBS) on levinud haigus, mis mõjutab 11% inimestest kogu maailmas (10). See on korraga esinevate sümptomite kogum, mis võib elukvaliteeti oluliselt vähendada. IBS-i arengut soodustavad paljud tegurid, sealhulgas stress, toidutundlikkus, sooleinfektsioonid, düsbioos ja lekkiv soolestik.

IBS-i tunnuste ja sümptomite hulka kuuluvad:

Kõhuvalu, krambid või puhitus, mis võib soole liikumisel leeveneda
Liigne gaas
Kõhulahtisus, kõhukinnisus või vahelduv kõhulahtisus ja kõhukinnisus
Lima väljaheites

Naised kogevad IBS-i tõenäolisemalt kui mehed. IBS esineb kõigis vanuserühmades, kuid umbes pooltel inimestel hakkavad sümptomid ilmnema enne 35. eluaastat. Soolestiku ja aju ühenduse tõttu on IBS-iga sageli kaasas depressioon ja ärevus.

Paljude aastate jooksul käsitlesid tavapärased arstid IBS-i psühhosomaatilise häirena. Nüüd on arstid diagnoosinud IBS-i õigustatud seisundina, kui inimesel on korduv kõhuvalu kolme kuu jooksul vähemalt kolmel päeval kuus. (10).

Enamiku inimeste jaoks võivad IBS-i tunnused ja sümptomid olla kohati halvemad ning mõnikord paraneda või kaduda. Tavaliselt ei ole IBS-i sümptomid rasked ning neid saab kontrollida dieedi, elustiili ja stressi juhtimisega.

Ärritunud soole erinevad vormid

IBS võib ilmneda erineval viisil, põhjustades erinevatele inimestele erinevaid sümptomeid. IBS-i on nelja tüüpi, sõltuvalt soole liikumisprobleemide tüübist: kalduvus kõhulahtisusele, kalduvus kõhukinnisusele, segatüüp ja kategoriseerimata IBS.

1. IBS-D ehk kõhulahtisus

Ligikaudu kolmandikul IBS-iga inimestest on kalduvus kõhulahtisusele. IBS-D-ga inimesed kogevad sageli kõhulahtisuse episoode koos kõhuvaluga. See hõlmab lahtist väljaheidet, sagedast roojamist ja pakilisustunnet. Kõhuvalu, gaasid ja puhitus, lima väljaheites ja mittetäieliku tühjenemise tunne on IBS-D puhul tavalised.

2. IBS-C ehk kõhukinnisus

IBS (IBS-C) on seisund, mida iseloomustab krooniline kõhukinnisus koos kõhuvaluga. IBS-C mõjutab umbes kolmandikku IBS-iga inimestest. Need inimesed kogevad rasket või tükilist väljaheidet, peavad soole tühjendamisel pingutama ja nädala jooksul on roojamisi vähem kui kolm. Muud levinud sümptomid on kõhuvalu, gaasid ja puhitus, puuduliku tühjenemise tunne, lima väljaheites ning päraku ja/või pärasoole ummistuse tunne.

3. IBS-M ehk segatüüp

IBS-M (segatüüp) tekib siis, kui inimestel on kõhukinnisus ja kõhulahtisus vaheldumisi. Neil võivad tekkida ka täiendavad IBS-D või IBS-C sümptomid.

4. IBS-U ehk muud tüübid

Inimesi, kes ei kuulu ülaltoodud kategooriatesse, klassifitseeritakse IBS-U-ks.

Ärritunud soole peamised põhjused

Kuigi IBS-i konkreetne põhjus on teadmata, võivad rolli mängida soolepõletik, vale toitumine, soolestiku düsbioos, toidutundlikkus ja sooleinfektsioonid. Võtmeteguriteks on ka stress ja ärevus.

1. Kehv toitumine

Toitumisel on suur mõju IBS-i sümptomitele. Kõrgelt töödeldud, tavapärase lääneliku toidu söömine võib põhjustada IBS-i sümptomeid ja neid veelgi süvendada. Põletikku soodustavad toidud, nagu rafineeritud suhkrud ja tärklised, tehases kasvatatud liha, töödeldud toidud ja mürgised õlid, aktiveerivad immuunsüsteemi ja põhjustavad põletikku.

2. Toidutundlikkus

IBS-iga inimestel on sageli üks või mitu toidutundlikkust. Toidutundlikkus on immuunvahendatud reaktsioon teatud toitudele. Kui teil on toidutundlikkus, toodab teie immuunsüsteem toidu vastu antikehi (või immunoglobuliine). Toidutundlikkus on väga levinud ja mõjutab 45–75% inimestest. Gluteen, piimatooted, mais, soja, pähklid, munad on levinud tundlikkuse põhjustajad.

3. Soolestiku düsbioos

Soole mikrofloora tasakaalustamatust on seostatud IBS-i sümptomitega. Soolestiku mikrobioom koosneb triljonitest mikroobidest, mida on kümme korda rohkem kui inimrakke. Kasulike ja patogeensete mikroobide ideaalne suhe on umbes 85:15. Kahjuks on enamikul inimestel düsbioos, vastupidine suhe halbade bakteritega, mis ületavad häid baktereid. Soole mikrofloora tasakaalustamatus on seotud IBS-i ja paljude haigustega, sealhulgas rasvumine, Crohni tõbi ja jämesoolevähk (11).

4. Sooleinfektsioonid

Meie seedetraktid puutuvad pidevalt kokku patogeenidega, sealhulgas bakterite, viiruste, parasiitide ja seentega. Kui meie soolestiku immuunsussüsteem on kahjustatud, tulevad soolehaigused sageli nendest patogeenidest (12). Need nakkused kahjustavad soolestikku, põhjustavad põletikku ja võivad vallandada või süvendada IBS-i.

5. Krooniline stress

Stressil on IBS-i sümptomite tekkimisel ja esiletoomisel oluline roll (13). Kuni 40%-l IBS-iga inimestest on ülemäärane ärevus. Stress põhjustab soole düsfunktsiooni erineval viisil, sealhulgas HPA telje (hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise telg) ja autonoomse närvisüsteemi kaudu või otse soolestikku mõjutades (14). See aktiveerib kesknärvisüsteemis „võitle või põgene“ vastuse, mis võib seedeprotsessi aeglustada või isegi peatada, kui keha suunab oma energia tajutud ohuga võitlemisele. Stress muudab ka soole mikrofloorat ja suurendab soole läbilaskvust, mis võib viia IBS-i sümptomiteni.

Mida teha kaebuste korral?

Esmalt tuleks pöörduda perearsti poole, kes vajadusel suunab gastroenteroloogi vastuvõtule uuringute teostamiseks. Ärritunud soole sündroomi korral võib abi olla FODMAP toitumisest, mida pädev toitumisspetsialist juhendab peale nimetatud diagnoosi saamist gastroenteroloogilt.

Oluline on enne tsöliaakia diagnoosimist mitte välja jätta gluteeni oma menüüst. Tsöliaakia positiivse leiu korral tuleb elu lõpuni välistada gluteen oma toidulaualt, sh arvestada ristsaastumise ohuga. Terapeut annab täpsemaid juhiseid, kuidas toidulaualt sellisel juhul kätte saada kõik vajalik, nii et puudu ei jääks vajaminevatest vitamiinidest ja mineraalainetest.

Soolehattude tervise kohta võib infot anda lisaks veremarkeritele tsöliaakia osas ka raua ja B12 analüüs – sest kui soolehatud on atrofeerunud, siis ei imendu ka toitained meie seedetraktist.

Juhul kui rooja analüüsiga leitakse meditsiinisüsteemis soole parasiite või patogeene, tuleb ka neid vajadusel ravida.

Toetava vahendina on võimalik toitumisspetsialisti juures teostada toidutalumatuse test, kuid seda hindab terapeut vastuvõtul või kliendi anamneesiga tutvudes.

Tervist soovides,

Toitumisterapeut

Liis Salus

LS Health OÜ