Kui lähedast ei saa omapäi koju usaldada
Terve Ida-Virumaa peale pole praegu ühtegi dementsete inimeste päevakeskust, aga nende olemasolu oleks muutnud paljude inimeste elu.
Kui lähedast ei saa omapäi koju usaldada
Terve Ida-Virumaa peale pole praegu ühtegi dementsete inimeste päevakeskust, aga nende olemasolu oleks muutnud paljude inimeste elu.
Näiteks Mare elu [nimi muudetud − toim.], tema oli üks minu lugude sarja kangelastest, kui kirjutasin mõne aasta eest Põhjarannikus dementsete ja nende lähedaste trööstitust olukorrast.
40. aastates naine pidi end töölt lahti võtma, kui ei saanud enam ema omapäi koju usaldada, aga hooldekodusse ei soovinud dementsuse sündroomiga eakas minna. "Ohverdasin iseenda. Majandasime ema pensioni ja minu töötu abirahaga," meenutas ta.
Mare ei salanud, et dementse hooldamine pikapeale kurnab. Eriti just pidev rännuhimu.
"Olin kogu aeg silmapiiril, vaatasin nagu väikese lapse järele. Kui ema läks hoovi peale, hoidsin silma peal, kui läks väravast välja, järgnesin talle ja suunasin sujuvalt koju tagasi. Ma pole hooldajaks õppinud, aga tean, kuidas tuleb lastega käituda: pole mõtet tõmmelda ja karjuda, tuleb rahulikult rääkida."
Naise jaks sai otsa poolteist aastat hiljem, kui ema jäi voodisse ja hooldekodust polnud enam pääsu.
Mare saatusekaaslastele, kelle mäluhäirega lähedane elab kodus, on suureks kergenduseks, et dementsete päevakeskuse loomine on praegu Ida-Virumaal päevakorral mitmes omavalitsuses. Seda tänu sotsiaalministeeriumi katseprogrammile, millega arendatakse just Ida-Virumaale vajalikke sotsiaalkaitse teenuseid.
Inimene võib oma elukaare jooksul vajada päevahoidu nii eluhommikul mudilasena kui eluõhtul eakana. Sillamäe linn kavandab dementsete päevakeskust, et mäluhäirega inimene saaks võimalikult kaua oma kodus edasi elada ja tema lähedasest hooldaja ei peaks tööelust kõrvale jääma.
Sillamäe hoolekandeasutuse Sügis direktor Svetlana Prokofjeva võrdlebki dementsete päevahoidu lasteaiaga, sest sarnasusi on üksjagu. Päevahoid töötaks tööpäeviti hommikust õhtuni. "Kellaaajad sõltuksid klientide vajadusest, aga ilmselt tuleb uksed avada natukene enne tööpäeva algust ja sulgeda pärast tööpäeva lõppu."
Lasteaiaga sarnaneks ka päevakava: hommikusöök, õueskäik, lõunasöök ja soovi korral lõunauinak, mitmesugused tegevused ja mängud. "Viimased küll ei arenda inimest edasi, nagu õppetöö lasteaias, kuid hoiavad eaka teadmisi ja oskusi võimalikult kaua sellisel tasemel, nagu nad on," selgitas Svetlana Prokofjeva.
Elukvaliteedi säilitamine
Pöördumatud dementsussündroomid süvenevad ajas ja nende kulgu pole võimalik raviga peatada. Samas saab palju ära teha, et dementsusega elavate inimeste elukvaliteeti võimalikult kaua kõrgena hoida.
Seetõttu ei soovita ka Sillamäe dementsete päevakeskuses piirduda üksnes eakate hoolduse ja järelevalvega, vaid turvalises keskkonnas on plaanis pakkuda kehalist aktiivsust, mälutreeningut ning mitmesuguseid loovtegevusi alates luuletuste meenutamisest kuni muusika kuulamiseni.
"Dementsete päevakeskust on nii meie linnas kui ka mujal väga vaja, et lähedased ei peaks tööle minnes mäluhäirega eakat üksi jätma või sootuks töölt ära tulema. Lähedased saavad muuta oma elu mitmekesisemaks. Samal ajal ei jää eakas koduseinte vahele hoole ja tähelepanuta, vaid linn pakub talle tööpäevadel professionaalset hooldust," rääkis Svetlana Prokofjeva.
Ta kinnitas, et kõik teenused, mida omavalitsus peab sotsiaalhoolekandeseaduse järgi oma elanikele osutama, on Sillamäel olemas. Nagu näiteks koduteenused, tugiisiku teenus või sotsiaaltransport. "Spetsiaalseid teenuseid dementsetele ja nende lähedastele riik otseselt ei nõua, aga need on jälle meie elanikele hädavajalikud."
Ida-Virumaal praegu dementsete päevakeskusi ei ole. Sotsiaalministeeriumi ellukutsutud Ida-Virumaa sotsiaalteenuste arendusprogrammi raames peaks see tekkima lisaks Sillamäele ka Jõhvi ning mäluprobleemidega inimestele teenuse arendamine on tähelepanu all veel Lüganuse vallas.
Uute sotsiaalteenuste arendamiseks saab aprillis Ida-Virumaale mõeldud eraldi taotlusvoorust toetust küsida. Sellega loodab riik parandada regioonis sotsiaalteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Arendusprogramm sisaldab nõustamisi, koolitusi ja teenusekorraldust ning seda viib ellu osaühing Invicta.
Sillamäe linnavalitsuse arengunõunik Anton Makarjev on osalenud nii strateegia töögrupis kui teenuste disaini koolitustel.
"Dementsete päevakeskuse loomine on Sillamäel päevakorral juba ammu, aga siiani pole selleni jõutud. Ilma projektitoetuseta ei suudaks me ilmselt seda teenust käivitada," tõdes ta.
Abivajajaid tuleb juurde
Sillamäel on diagnoositud dementsuse sündroom rohkem kui 60 inimesel. "Neid tuleb juurde, sest linna elanikkond vananeb väga kiiresti. Juba praegu on üle 30 protsendi elanikest pensionieas," nentis Anton Makarjev.
Tema sõnul on arendusprogrammi koolitused aidanud mäluhäiretega eakatele mõeldud teenust paremini läbi mõelda. "Koolitustel toodi päris palju näiteid mujalt Eestist, mis võiksid meile olla eeskujuks. Näiteks panustame tänu sellele rohkem õuealale ja mööblile, konsulteerides sealjuures dementsete kompetentsikeskusega."
Linna arengunõunikuna on Anton Makarjevi peamiseks tööpõlluks suured arendused, nagu näiteks äsja valmis saanud rannapromenaad või peagi algav uue ja moodsa koolimaja ehitus. Ta tunnistas, et on Ida-Virumaa arendusprogrammis osaledes sotsiaalvaldkonda sügavamalt sisse läinud, kui oskas algul arvata.
"Algul mõtlesin, et las sotsiaalvaldkonna spetsialistid loovad ise teenuse sisu ja käivitavad selle, mina kirjutan ainult projekti. Koolitustel hakkasin aga järjest rohkem kaasa mõtlema, mida teha, et ei tuleks tavaline teenus, vaid saaks pakkuda midagi rohkem ja paremini," rääkis Anton Makarjev.
Dementsete päevakeskus tuleb hoolekandeasutuse Sügis katuse alla. Hoone energiatõhususse investeerib linn koos toetusega ligi miljon eurot. Päevakeskuse projekti eelarve on ligi 500 000 eurot.
Sillamäe loodab dementsete päevakeskuse avada järgmise aasta alguses ja esialgu on see mõeldud kuni kümnele abivajajale.