Kui praegu võib Ibeeria musta sea kintsu endale soetada enamikust suurtest Eesti toidupoodidest, siis millalgi 2001. aasta paiku oli jamón ibérico noorele diplomaadile Mariin Ratnikule tõsine klaarimist vajav probleem.

«Mäletan, et kui olin välisministeeriumi noor lauaametnik, oli mul mitmeid vestlusi veterinaarametiga ja Hispaania saatkonnaga teemal, kuidas saada iberico sink Eestisse,» meenutab Ratnik. «Meil polnud tingimusi selle hoidmiseks. Vähemalt veterinaaramet ütles, et on vaja teatud tingimusi, aga meil neid ei ole, sestap on ka keeruline seda turule lubada.»

Sel nädalal andis Ratnik kui Eesti suursaadik Hispaanias Postimehele Skype’i-intervjuu koos Hispaaniat siin esindava suursaadiku Teresa Orjales Vidaliga. Viimane lahkus sekretärikohalt toona ka Eestit katnud Hispaania saatkonnast Helsingis aastal 1998 ehk pisut enne seda, kui vinnutatud singi küsimus Ratniku lauale maandus.

Vastuseks küsimusele, palju eestlased nüüd iberico’t aasta jooksul nahka pistavad, tunnistab Orjales Vidal, et ta ausalt ei tea. «Ma tean, kui palju ibérico’t hiinlased söövad. Hakkab tekkima mure, kas meile ka midagi jääb,» muigab ta.

Esmaspäeval kohtuvad Ratnik ja Orjales Vidal Madridis. Mitte selleks, et tähistada naistepäeva, mis Hispaanias tähendab suuri meeleavaldusi soolise võrdsuse toetuseks ning mis mullu tõi kaasa tuntud nakatunutega vasakpoolsete naiste koroonakolde paralleelselt 8. märtsil parteikongressi pidanud parempopulistliku Voxi partei meeste koldega.

Suursaadikute kokkusaamist nõuab asjaolu, et ka Hispaanial ja Eestil täitub diplomaatiliste suhete sajas aastapäev, ning see on üks neist üksikutest, mida tähistatakse president Kersti Kaljulaidi visiidiga.

Kommentaarid (2)
Copy