Suri endine kaitseväe juhataja ja riigikogu liige Johannes Kert

Johannes Kert Foto: Postimees.ee

Lahkunud on endine kaitseväe juhataja, reservväelane (auastmelt kindralleitnant) ja riigikogu liige Johannes Kert (03.12.1959-04.03.2021).

Johannes Kert sündis 3. detsembril 1959. aastal Petseris. 

Aastatel 1996-2000 oli Kert kaitseväe juhataja. 2001-2002 vahemikus teenis ta ka Eesti maaväe ülemana.

2002.–2008. aastatel oli Kert Eesti sõjaline esindaja NATO ja Euroopa Liidu juures Seejärel läks ta reservi.

2014. aastast oli Kert Reformierakonna liige ning järgnenud aastal kandideeris ka riigikogu valimistel. Ta kuulus riigikogu XIII ja XIV koosseisu ja oli ka riigikaitsekomisjoni liige.

Johannes Kerti on tunnustatud mitmete Eest kui välismaiste teenetemärkidega, nagu Kotkaristi II klassi teenetemärk, Kaitseliidu Valgeristi I klassi teenetemärk, Kaitseministeeriumi teeneteristi I klass, Kaitseväe teenetemärk, Kaitseväe teeneterist kaitsealaste teenete eest, Kaitseväe teeneterist riigikaitseliste teenete eest, Kaitseliidu teenetemedali eriklass, Päästeameti Kuldrist, Eesti Reservohvitseride Kogu kuldrist, Soome Lõvi Rüütelkonna suurrist, Läti Vabariigi Kaitseministeeriumi teenetemärk, Ülemaailmse sõjaväespordiliidu Suure Rüütli medal jpm.

Kaja Kallas: head inimesed võetakse liiga vara

«Meeletult kurb, et Johannes Kert on meie hulgast ootamatult lahkunud,» kirjutas peaminister Kaja Kallas sotsiaalmeedias. «Head inimesed võetakse liiga vara. Johannes oli väga töökas, avatud uutele ideedele (nt ajas ta vesinikustrateegia teemat), hea huumorimeelega, äärmiselt lugupidav ja viisakas, täpne, soe ning toetav kolleeg. Väga kahju,» kirjutas ta ning avaldas sügavat kaastunnet lähedastele.

Kalle Laanet: alles sõnasin «Peatse kohtumiseni, härra kindral!»

Kaitseminister Kalle Laanet koos ministeeriumi kollektiiviga mälestab Johannes Kerti kui tõelist Eesti ohvitseri, kes nägi Eesti riigi kaitset kõige laiapindsemalt alustades eesti keelsest haridusest ja lõpetades sõjalise kaitsega, edastas kaitseministeerium.

«Kindralleitnat Johannes Kerti panus riigikaitse arendamisse oli kõikehõlmav alustades karjääriteest Kaitseväes ning Kaitseliidus kuni riigikaitse poliitika arendamiseni kaitseministeeriumis ja riigikogus,» ütles Laanet. «Alles eile kohtusime ning lahkudes teineteisest sõnasin talle «Peatse kohtumiseni, härra kindral!» – nüüd peab see kohtumine veel ootama,» lausus Laanet.

Kaitseministeeriumis nõustas Johannes Kert ministeeriumi küberkaitse, kaitsejõudude mehitamise, Kaitseliidu arengu, kaitseministeeriumi haldusala personalipoliitika ja komplekteerimise asjus. Samuti analüüsis Kert Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste komplekteerimise ja ajateenistusega seotud küsimusi, osales Kaitseliidu strateegilise arendamise protsessis ning kaitsealase arendus- ja teadustegevuse koordineerimises.

Laanet rõhutas, et Kert oli NATO Küberkaitsekoostöö keskuse idee algataja ning vedaja esindades seda rahvusvahelises juhtkomitees ja NATO komisjonides. Kertil oli oluline rolli Eesti ja USA kaitsealase suhte ehitamisel ja hoidmisel olles Eesti Kaitseväe ja Marylandi Rahvuskaardi suhete loomise juures ning tänase päevani hinnatud nõuandja selle koostöö arendamisel. Koostööst Marylandiga on välja kasvanud ka Eesti ja USA ulatuslik ja usalduslik koostöö küberkaitse vallas.

Kaitseministeerium mälestab teenekat ohvitseri langetades riigilipud poolde vardasse, kaitsevägi on avanud mälestusteraamatu.