Siseministeerium: järelevalvet on kord liiga vähe, kord liiga palju

Erkki Koort, Raivo Küüt ja Raivo Aeg. Foto: Arno Saar / Õhtuleht

Siseministeeriumi värske raport süüdistab politsei- ja piirivalveameti ametnikke, et need ei teinud elamislubade üle piisavalt järelevalvet. Mõni kuu tagasi süüdistas ministeerium ametit otse vastupidises.

Kuigi politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt hoidis elamislubade väljaandmist käsitleva raporti suhtes avalikkuse ees viisakat ja vaoshoitud tooni, oli amet oma vastuskirjas siseministeeriumile hulga kriitilisem.

Amet tuletas meelde, et just nende ametnikud panid juba läinud aasta algul tähele, et on tekkinud uued riskirühmad, kes elamislubade taotlemisel valskust teevad. Kõigest sellest anti ka ministeeriumile teada, mis viis suvel äriühingute nõukogude liikmena töötamise alusel antavatele elamislubadele piirmäärade sättimiseni. Muid muudatusi ministeerium alles valmistab ette.

Siseministeeriumi ja selle allasutuse varjatud vastasseis elamislubade küsimuses ei ilmnenud aga sugugi esimest korda nüüdse skandaali ajal.

Nimelt tundis ministeerium mullu novembri alguses ehk veidi enne elamislubade skandaali puhkemist huvi, miks ja kelle suhtes on alustatud väärteomenetlusi äriühingu juhtorgani liikmena elamisloa saanute seas.

Kuna juba 2011. aasta alguses märkasid välismaalaste elamislubadega tegelevad ametnikud, et äriühingute juhtorganites töötamise alusel elamislubade taotlemisel ilmnevad rikkumised, oli hakatud kõiki neid elamislubasid üle kontrollima.

Piirivalve- ja politseiamet vastas ministeeriumile, et 35 juhul on väärteomenetlus läbi viidud ja kolm juhtumit on Ida prefektuuris veel käsitlemisel. Viimaste puhul oli tegu kolme Vene ärimehega, kes said elamisloa töötamaks ASi Sillamäe Sadam nõukogus.

Nende puhul avastati, et nad töötavad lisaks Sillamäe Sadamale veel kahe äriühingu juhtorganis. Kuna elamisluba antakse konkreetses äriühingus töötamiseks, oli tegu seadusrikkumisega.

Täpselt sama reegel kehtib ükskõik millisel alal Eestis töötamise alusel elamisloa saanutele. Näiteks Ida-Virumaal haiglasse arstiks tulnu ei või sama elamisloa alusel asuda lisaks tööle mõnda Tallinna haiglasse.

Umbes aasta varem oli politsei- ja piirivalveameti poole pöördunud üks ülikool ja selle välismaalasest teadustöötaja, et selgitada, kas viimane võiks ka teises ülikoolis osaajaga töötada. Toona oli siseministeeriumi seisukoht, et see ei ole võimalik, sest selliseid erandeid ei saa teha.

Sillamäe juhtumi puhul paistis aga siseministeeriumile, et ametnikud on käitunud omavolitsedes. Nimelt leiti seal, et niisuguse rikkumise puhul poleks pidanud väärteomenetlust üldse alustamagi.

Siseministeeriumi äsja valminud järelevalveraport aga heidab politsei- ja piirivalveametile ette just vastupidist – seda, et nad küllalt agaralt elamislubade saajaid ei kontrollinud. Toona olid aga politsei- ja piirivalveameti ametnikud pahased, et ministeerium üritab neile survet avaldada.

Eesti Päevaleht kirjutas mullu detsembris, et Sillamäe Sadama nõukogu esimees, ekspeaminister Tiit Vähi pöördus oma ettevõtte nõukogu liikmete elamislubade pärast siseminister Ken-Marti Vaheri poole.

Samas artiklis võttis Vähi ka ise sõna, pahandades, et Ida-Viru politseiametnikud on käitunud üliagaralt ja kiusavad Vene ärimehi, kes on Sillamäele sadu miljoneid eurosid investeerinud.

«Nüüd leidsid võimud ühtäkki, et kuivõrd elamisloas on märgitud üksnes üks tööandja ja ametikoht, ei ole isikute tegevus kookõlas Eesti Vabariigi seadustega,» rääkis Vähi.

Tõsi, Vähi võis sel ajal ajaleheveergudel kinnitada, et kolm äripartnerit ei ole enam ametlikult mitmes ametis ja saavad palka ühest, Sillamäe Sadama nõukogust.