Kristo Erikson: intensiivis on väga raske haiguspildiga keskealised

Kristo Eriksoni sõnul on hüppeliselt kasvanud 40–50 aastaste patsientide hulk, kes ei saa ise hingata. Foto: Andres Haabu

Põhja-Eesti regionaalhaigla intensiivravikeskuse juhi Kristo Eriksoni sõnul tuleks riigis kehtestada seisak, sest praegu liigume kevadel Itaalias nähtud katastroofi suunas, kus abivajajaid oli haiglakoridorides nii palju, et neid ei suudetud enam aidata.

Kui tõsine on praegu olukord haiglates?

Nii Covidi-osakonnad kui intensiivraviosakonnad on oma täitumuses jõudmas maksimumini.

Viimaste uudiste järgi on haiglad hüppeliselt täitunud noorte inimestega, 40–50-aastastega, kel on ulatuslikud kopsukahjustused, kes ei saa enam ise hingamisega hakkama. Mis toimub?

Tõepoolest, ka meie intensiivraviosakondades on keskmine vanus alla tulnud. Kui veel kolm nädalat tagasi oli keskmine vanus veel 70 juures, siis nüüd on juba kümme astet madalam. Meil on päris paljud patsiendid neljakümnendates eluaastates ja tõepoolest väga raske haiguspildiga. Nad ei saa hakkama lihtsalt hapniku andmisega ninavuntside kaudu, nad vajavad juba tugevamaid abivahendeid kuni intensiivini välja. Põhja regioonis on absoluutselt kõik haiglad teise astme intensiivikohtade arvu suurendanud ja sealt edasi on see kolmas aste, mille ressurss on veel rohkem piiratud. Meie intensiivravikeskuses on näiteks 41-aastane patsient, kelle kopsud ei tööta absoluutselt. Varasemalt kaasuvate haigusteta, terve inimene ja hetkel teeb aparaat tema eest kopsude tööd.

Kas sealt saab veel ka tervena välja tulla?

Ikka saab ja see on ju ka ravi eesmärk, et saame tänu aparaadile üle sellest kõige kriitilisemast olukorrast, kus kopsud absoluutselt enam tööga ise hakkama ei saa. Taastumine ja normaalse elu juurde pöördumine võtab aega ja kui aus olla, siis teatud juhtudel võib see lõppeda uute kopsude siirdamisega.

Millele viitab nooremate inimeste raskem haigestumine?

See viitab sellele, et haigestumine on läinud nii massiliseks, et leidub ka neid nooremaid inimesi, kes vajavad intensiivravi, ja tõenäoliselt see arv järjest suureneb ja tulevad ka järjest nooremad patsiendid. Teine põhjus võib olla väga hästi ka see, et meil on hakanud levima Briti tüvi ja ka Lõuna-Aafrika Vabariigi tüve mutatsioonid.

Kaja Kallas ütles eile, et kõigist positiivsetest testidest Eestis kannavad umbes 13 protsenti Briti muteerunud tüve. Kui palju nakkavam see on?

Helsingi piirkonnas sai kümnest protsendist kahe nädalaga 75 protsenti ja see on ka põhjus, miks nad räägivad juba komandanditunnist või seismapanekust, sest see on tõsine probleem.