Koroonaosakonna juhataja: kopsukahjustused on tõsisemad kui varem

Ida-Tallinna keskhaigla koroonaosakonna juhataja dr Alice Lill. Foto: Remo Tõnismäe

Ida-Tallinna Keskhaigla koroonaosakonna juhataja dr Alice Lill rääkis Postimehele, et kõikide haiglate arstid, kellel on olnud kogemusi koroonahaigetega, on täheldanud, et kopsukahjustused on muutunud tõsisemaks. 

«Me pildiliselt näeme, et need kopsukahjustused on suuremad. Need haiged on raskemad. Nad vajavad rohkem lisahapniku tuge just erinevate abivahenditega,» rääkis Lill.

Üldiselt on lisahapniku vajadus üks peamisi kriteeriume, mille alusel koroonahaige haiglavoodisse satub. Kui koroonahaige jõuab EMOsse, tehakse talle analüüsid, näiteks kopsude kuvamine röntgeni või kompuutri abil, selgitas Lill. Selle põhjal saab hinnata, kas inimene vajab haigalravi või mitte. 

Lill rääkis, et enamasti tulevadki EMOsse need, kellel on hingamisraskused. «Kõik haiged, kes pöörduvad EMOsse, ei vaja haiglaravi, vajavad umbes 70 protsenti pöördujatest,» ütles Lill. 

Lill rääkis Postimehele, et need, kes koroona tõttu siitilmast lahkuvad, peavad seda enamasti tegema ilma lähedasteta, kuna koroonaosakonnas on isolatsiooni nõue. Lähedased saavad kõrval olla vaid telefoni vahendusel. 

«Meil on olnud juhus, kus oleme lasknud lähedase juurde. Oleme pannud lähedased riidesse (kaitseülikonda – toim.) ja viinud. Need on väga kurvad olukorrad,» nentis Lill.