ERJK küsimus: kas arutada ja otsustada või otsustada kohe

ERJK juht Liisa Oviir ei näe probleemi justiitsministeeriumi plaanis tulla eelnõuga välja alles hiljem. Foto: Sander Ilvest

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna eelnõu anda erakondade rahastamise järelevalve komisjonile (ERJK) volitusi juurde lükatakse justiitsminister Maris Lauri (RE) ettepanekul tagasi. Põhjus pole mitte niivõrd eelnõu sisus, kuivõrd selles, et ministeerium tahab ise selle aasta septembriks oma eelnõuga välja tulla.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna eelnõu anda erakondade rahastamise järelevalve komisjonile (ERJK) volitusi juurde lükatakse justiitsminister Maris Lauri (RE) ettepanekul tagasi. Põhjus pole mitte niivõrd eelnõu sisus, kuivõrd selles, et ministeerium tahab ise selle aasta septembriks oma eelnõuga välja tulla.

«Selleks kavandatakse käesoleval aastal esitada justiitsministeeriumi poolt väljatöötamiskavatsus, millele eelneb huvigruppe kaasates süstemaatiline valdkonna analüüs. Seega ei pea me õigeks erakondade rahastamise murekohtade lahendamist eelnõus 321 SE väljapakutud kujul ega formaadis,» põhjendas Lauri oma otsust.

ERJK esimehe Liisa Oviiri sõnul on nad juba teinud ettepanekuid tähtsamate muudatuste kohta, mille jõustumist nad ootavad. Samas suhtub Oviir soosivalt justiitsministeeriumi kavasse teha eelnõule pikem eeltöö ja väljatöötamiskavatsus. «See on kindlasti väga tervitatav, sest mida rohkem on asjaosalisi kaasatud, seda parem on lõpptulemus. Peaasi, et see siis tuleks. Väga sageli on nii, et asjad, mis suurelt ja pidulikult ette võetakse ning tehakse töörühmi, kipuvad lihtsalt ära vajuma.»

Kui isegi Oviir mõistab justiitsministeeriumi soovi teha eelnõud koostades läbi kogu pikk poliitloome protsess, siis kas sotsiaaldemokraatide esindajat Lauri Läänemetsa see selgitus rahuldab? «Mis seal arutada on?» küsis ta. «Kui seal oleks mõni uus mõte või ettepanek, mis vajaks arutamist, siis poleks probleemi. Aga meie eelnõus on mitmed asjad, millega õiguskantsler ning seesama ERJK on kaks korda riigikogu poole pöördunud ja öelnud, et need on seaduses puudulikud. Me ei paku siin uusi asju juurde,» rõhutas Läänemets. Ta ei saa aru, mida Maris Lauri veel täpsustada või arutada tahab. «On seaduselüngad, mis tuleb ära täita. Seda kummastavam on, et need asjad puudutavad juba tänast tegevust ja kontrolli, mida ERJK teha ei saa näiteks Keskerakonna juhtumite põhjal,» lisas Läänemets.