Eelmisel nädalal tegi valitsus otsuse sulgeda meelelahutusasutused, kuid jätta kaubanduskeskused avatuks. Otsust on palju kritiseeritud ning määratud piiranguid sotsiaalmeedias naeruvääristatud. Postimees käis Tallinna kaubanduskeskustes vaatamas, kuidas neis turvalisus tagatakse ning kui palju rahvast seal liikvel on.
Kaubanduskeskused peavad piirangutest kinni ebaühtlaselt (14)
Viru keskusesse sisse astudes oli suurim märgatav muutus igat sisenejat pilguga kontrolliv turvatöötaja, kes kohe seadis sammud iga maskita siseneja poole. Mõni maskitu hakkas turvatöötajat nähes kohe taskutes sobrama, mõni ei jõudnud lähenevat turvameest märgata ning sai manitseda, mõni pööras sealsamas otsa ringi ja sammus pikemalt mõtlemata tagasi ukse poole. Viru keskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristel Sooaru rääkis, et maskita sisenejatele pakutakse esmajoones võimalust panna ette oma mask või minna ja osta see poest, apteegist või maskiautomaadist, kuna Viru keskuses maske tasuta ei jagata. Sooaru sõnul on mõnel juhul muutunud olukord ka sõnaliselt ja füüsiliselt konfliktseks. Maskikandmise kontrollimiseks on turvatöötajate arvu suurendatud viiendiku võrra.
Noored ei võta tõsiselt
Suur murekoht on noortegrupid. Nii nende kui ka teiste keskusekülastajate kogunemise vältimiseks on eemaldatud keskustest istekohad, näitused ja välja on lülitatud üldalade wifi. Sooaru rääkis, et uute meetmete mõju on eelkõige see, et keskusesse pole põhjust tulla inimestel, kellel pole tõesti vaja sinna minna. Noortegrupid on tekitanud aga pahandust ka ilma istekohtade ja muude hängimisvõimalusteta. Sooaru rääkis, kuidas noored tulevad meelega keskusesse turvatöötajaid provotseerima: ühed filmivad, kuidas teised sammuvad maskita sisse ja keelduvad maskikandmise kohustuse järgimisest.