Juhtkiri ⟩ Pöörata kriis arenguks

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Majanduse taastumine on saavutatud nakatumisnäitaja kasvu hinnaga
• Täielikul sulgemisel on otsene mõju töötajate ja ettevõtete toimetulekule
• Valitsus peaks vähendama toetustega piirangutest tekkinud kahjusid

Möödunud aasta majandustulemused näitavad selgelt, kui vahetult mõjutavad koroonapiirangud majanduse käekäiku. Praeguseks, kui nakatumisnäitajad on tõusnud kriitiliselt kõrgele, võib mullustest kogemustest olla kasu õigete valikute tegemisel.

Tänase Postimehe majanduskülgedel on ülevaade värsketest majandusnäitajatest. Eesti majandus langes eelmisel aastal 2,9 protsenti, mis on üle poole väiksem langus kui euroala keskmine (6,8 protsenti). Kõige sügavam oli Eesti majanduslangus teises kvartalis, kui kogu elu koroonahirmus lukku pandi. Kolmandas ja neljandas kvartalis olid piirangud väikesed ja majandus taas tõusul.

Majandusnäitajad kajastavad seda olukorda väga hästi. Teise kvartali majanduslangus oli seitse protsenti, kolmandas 2,5 protsenti, ja neljandas 1,2 protsenti. Nüüd tagantjärele vaadates olid nakatumisnäitajad kevadel vägagi madalad, kuid suuresti tänu sellele, et kogu elu pandi seisma ja koroona esimene laine saadi ruttu kontrolli alla.

Aasta teises pooles oli ühiskond viirusega juba harjunud ja kevadest hoopis kõrgemad koroonanäitajad varasemaga võrreldavaid piiranguid ei toonud. Nii on tõenäoline, et majanduse taastumine möödunud aasta teises pooles on saavutatud vähemalt osalt nakatumisnäitajate kasvu hinnaga.

Varasemate aastate eelarvedistsipliin on loonud suurepärased eeldused oluliselt suurendada riigi investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse ja majanduse innovatsiooni.

Praegu hakkab nakatumise jätkuv suurenemine juba ületama meditsiini­süsteemi võimeid ja see toob karmide piirangute kehtestamise taas päevakorda. Kui see juhtub, on vaja seada nakatumise langusele mõistlik sihtmärk, mille saavutamisel võib taas piiranguid leevendada. Piirangud võivad olla karmid, kui nad on lühiajalised. Arvestada tuleb ka seda, et elu täielikul sulgemisel on otsene mõju töötajate ja ettevõtete toimetulekule, mida kevadel leevendasid mitmesugused toetusmeetmed.

Toetuste kohta on uus valitsus andnud siiani kõige vastuolulisemaid sõnumeid – senised piirangud on olnud osalised –, mitte sundides ettevõtteid end sulgema, kuid piirates nende teenuste tarbimist kas kellaaegadega või täitumuse põhjal. Need meetmed on jätnud piirangutega põhjustatud kahjudega toimetuleku täiesti ettevõtjate õlgadele.

On põhjust uskuda, et majanduse kiire taastumine möödunud aastal oli tingitud ka toetustest. Tänu palgatoetusele säilitasid ettevõtted tegutsemisvalmiduse ja inimesed tarbimisvõime, see vaid suunati teistesse valdkondadesse: remonditi ja sisustati kodu ning kulutati raha veebikaubandusele.

Valitsus peaks ka nüüd võtma endale kohustuse vähendada toetustega piirangutest tekkinud kahjusid. Kuigi see võib mõjuda halvasti eelarvetasakaalule, on see vajalik, et majanduse taastumine oleks kiire. Eelmise aasta kogemus kogu Euroopas on näidanud, et toetustest oli kasu ja need aitasid majandusel täielikust lukustusest kiiresti taastuda. Kuid toetust ei vaja üksnes tööturg, on vaja tunduvalt suurendada investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse ja majanduse innovatsiooni. Sellega tegelevad praegu kõik euro­ala riigid ja Eesti ei tohiks siin kiirenduses kaotada.

Eesti võlakoormus on teiste riikidega võrreldes väike ja praegu on strateegiline hetk, kus varasemate aastate eelarvedistsipliin on loonud suurepärased eeldused sooritada arenguhüpe. Oleks rumal seda võimalust mitte kasutada.