Peaprokurör ei usu ohtu sõnavabadusele: Eestis võib isegi vandenõuteooriaid levitada, ilma et kinni pannakse

Riigi peaprokurör Andres Parmase sõnul võiks ERJK otsustused olla täitedokumendiks, et nende alusel oleks võimalik reaalselt ka täitemenetluses raha ära võtta. Foto: Andres Haabu

Riigi peaprokurör Andres Parmas nentis Postimehe otsesaates, et ta ei näe valitsuse planeeritava vaenukõne kriminaliseerimise eelnõu järele vajadust, sest see küsimus on juba seadusega reguleeritud. Samal ajal mõistab ta vajadust Euroopa Liidu survel meie õiguskorda muuta. Lisaks vajavad õiguskaitseasutused vaenukõne seadusemuudatuse jõustumisel lisaraha.

​MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel uuriti, kui tõenäoliseks peetakse prokuratuuri ja kaitsepolitsei (kapo) sekkumist poliitikasse. Seda peab tõenäoliseks 35 protsenti vastanutest. Kui suurt peavalu see teile tekitab, et märkimisväärne osa Eesti elanikkonnast usub selliseid vandenõuteooriaid?

Kahtlemata ei ole see hea märk. Ma olen kindel, et need protsendid ei tulene mitte prokuratuuri ja kapo tegevusest, vaid jultunud avaliku arvamusega manipuleerimisest. Mõned poliitilised jõud on ilma igasuguste tõenditeta selliseid väiteid õhku paisanud. Oma riigi institutsioonide ametnikkonna suhtes usaldamatuse õhutamine on tulega mängimine. Õnneks on see protsent 35, mitte suurem. Ma loodan, et suudame oma tegevusega seda 35 protsenti inimestest veenda, et sellistel väidetel ei ole mingisugust tõepõhja.

Kuidas see mõjutab teie tööd?

Otseselt see meie tööd ei mõjuta. Kindlasti on meil tarvis vastata sellistele küsimustele, nagu teie mulle praegu esitate, ja peame sellega oma kommunikatsioonis tegelema. Iseenesest on meie asutuse kuvand ja see, kuidas meie tegevus väljapoole paistab, oluline ka konkreetsetest sündmustest või juhtumitest hoolimata.