Hando Sutter: tuumajaamaga kaasneksid riigile suured kulud

Eesti Energia juhi Hando Sutteri sõnul peab Euroopa Liit lahendama süsinikupiiri probleemi, muidu võivad tööstused siit ära kolida. Foto: Tairo Lutter

Kui soovime süsinikuheidet maailma energeetikas senises tempos vähendada, siis palju variante peale tuumaenergia pole, tõdeb Eesti Energia juht Hando Sutter. Samas oleks Eestil väikese reaktoriga võrreldes Soomega keeruline konkureerida, sest sotsiaalmajanduslik kogukulu tuumaenergia ühiku kohta oleks suur.

Valitsuse vahetusega saite omale uue ülemuse. Millised eesmärgid on rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus Eesti Energiale seadnud?

Omaniku ootus pole muutunud: süsinikuintensiivsuse vähendamise eesmärk on sõnastatud lausa energiaühiku kohta, samuti kasumlikkus, taastuvenergia arendamine, võrgu töökindlus – ma ei usu, et seal kiiresti ja kardinaalselt midagi muutub.

Koalitsioonilepingus välja öeldud poliitiline sentiment kõlas esmakuulamisel võibolla kurjakuulutavalt, aga süsinikuneutraalsus 2050. aastaks oli juba enne kokku lepitud ja mingi revolutsiooniline muutus see pole.

Eelmise aasta lõpus kandsime kõik vanemad elektrijaama üksused raamatupidamislikult nulli, mis on ka märgiline. Või see, kui vähe põlevkivi kasutasime ja sellest elektrit tootsime.

Põlevkivielektri ja -õli tootmise lõpptähtajad on 2035. ja 2040. aastal. Arvudele otsa vaadates tundub, et fossiilelektri tootmine lõppeb varemgi?

Ida-Viru jaamad on soojuselektrijaamad, mis tähendab, et seal võib põlevkivi kõrval kasutada erinevaid kütuseid. Teiseks on nad juhitavad.

Auvere elektrijaamaga testime sagedusreservi teenuseid Soome võrguoperaatorile, kus algoritm juhib elektrijaama vastu võrgusagedust. Kui Eestil on 2025. aastal ees elektrivõrgu lahtiühendamine Venemaa omast, siis läheb igal juhul ka Eestil seda vaja.

Auvere jaama funktsioon võib oluliselt muutuda ja võibolla ta ei kasutagi põlevkivi. Aasta lõpus suudame seal töötada kütuseseguga, millest põlevkivi moodustab ainult 25 protsenti.