Ükskõik kui ebasümpaatne Gruusia opositsionäär Nika Melia ka pole, peaks tema arreteerimine Moskva-vastaste protestide tõttu olema häirekell eurooplastele, kes endiselt usuvad Gruusia Unistuse «euroopalike väärtuste» ja «läänega koostöö arendamise» loosungite all olevat puhast kavatsust. Meil tuleb läbi näha, kas neid termineid kasutatakse oma rahva tahte vastaselt.
Stina Aava: mis sõnumi me grusiinidele edasi saadame? (1)
Gruusia potentsiaalsed lahendused ei ole ka just kergete killast. Juhul kui õnnestub korraldada erakorralised valimised, siis ei anna see kindlust, et olukord paraneb. Valimissüsteem on endiselt sama ning poliitilised tavad ei muutu üle öö. Samas võivad uued valimised leevendada asjaolu, et praegu on parlament sisuliselt üheparteiline ning nõudmistele vastu tulemine võiks anda opositsioonile tahte parlamenti minna.
Gruusial ei ole palju arenemisruumi, kui naabruses ei ole ühtki riiki, kellelt saaks eeskuju võtta. Piirkonnas laiemalt on probleeme inimõigustega, demokraatia ja turvalisusega. Alles mõni kuu tagasi olid naabrid Armeenia ja Aserbaidžaan omavahel sõjajalal, samal ajal on 20 protsenti Gruusia territooriumist okupeeritud ning riigi põhjaosa naabrid on Tšetšeenia ning Dagestan.