Mida näitavad kliimaprognoosid Eesti tuleviku ilma kohta, kirjutab Tartu observatooriumi atmosfääri kaugseire kaasprofessor Erko Jakobson.
AK ⟩ Erko Jakobson: milline on sajandi lõpu kliima, kui me samamoodi jätkame? (23)
Paljudele meist pole erilist vahet, kas homme on väljas tänasega võrreldes mõni kraad soojem või külmem. Oleme harjunud, et Eestimaa ilm võib olla nii vaheldusrikas, et meie tavapärase ilma varieeruvuse kõrval võib Pariisi kliimaleppe eesmärk – hoida globaalne kliimasoojenemine alla 1,5 °C – tunduda üpris elukauge. Ka pessimistlik prognoos, et seniselt jätkates tõuseb keskmine temperatuur selle sajandi jooksul nelja kraadi võrra, ei tundu hirmutav – enamasti võiks ju nagunii veidi soojem olla.
Olukord on siiski teine, kui vaadata kliimamuutuse mõju ühele meid enim mõjutavale ilmingule, ekstreemsetele ilmaoludele.
Kliimamuutuste uurimiseks on erinevaid võimalusi. Kõige traditsioonilisem on analüüsida konkreetsete ilmajaamade mõõtmisandmeid. Või siis kasutada kliima järelanalüüsi mudeleid, kus atmosfäärifüüsikal põhinevat ilmamudelit korrigeeritakse pidevalt mõõtmisandmetega. Tulevikuprognooside puhul meil vaatlusandmetega korrigeerimise võimalust ei ole, mistõttu peame piirduma siin ainult kliimamudelite andmetega.
Kliimamudelid põhinevad füüsikaseadustel ning kasvuhoonegaaside kontsentratsioonidel – mõõdetud meteojaamade andmetega neid ei korrigeerita. Eriti praktiline on kasutada mitut kliimamudelit ansamblis, kus on sama perioodi ja praktiliselt samade algtingimuste korral arvutatud korduvalt kliimaprognoos. Selliselt saab üksikute mudelite tulemuste hajuvuspilve põhjal leida lisaks prognoosi keskväärtusele ka usaldusvahemikud ning hinnata ekstreemumite sagedust.