Isamaa noorteühendus algatas petitsiooni vihakõne kriminaliseerimise vastu

Isamaa noorteühendus ResPublica algatas petitsiooni vihakõne kriminaliseerimise vastu Foto: Shutterstock

Isamaa noorteühendus ResPublica koostas Rahvaalgatuse keskkonnas petitsiooni, millega soovitakse tagasi lükata vihakõne eelnõu. Reformierakonna algatatud eelnõuga kriminaliseeritaks vihakõne ning vihakõnelejaid võiks edaspidi karistada rahaliselt või kuni kolmeaastase vangistusega. 

Petitsiooni algataja Isamaa noorteühenduse ResPublica esimees Karl Sander Kase sõnul on petitsiooni eesmärk öelda, et sõna on vaba. «Sõnavabadust tuleb hoida ning me ei saa hakata subjektiivsete hinnangute alusel inimesi karistama,» sõnas Kase noorteühenduse nimel. «Sõnavabadus on meie ühiskonna vundament. Selle säilitamine peaks olema iga Eesti inimese missioon. […] Allkirjade kogumist alustame juba märtsis ning plaanime esitada petitsiooni Riigikogule selleks ajaks kui Reformierakond enda eelnõuga uuesti välja tuleb.»

Petitsiooni järgi ongi noorteühenduse arvates eelnõu suurim probleem subjektiivsus ja selle oht sõnavabadusele. «Sõnavabadus on demokraatliku ühiskonna üks suurimaid alusväärtusi. Välja pakutud vihakõne täiendava kriminaliseerimise puhul tekiks Eestis aga tsensuur, mis seda alusväärtust oluliselt piiraks. Mis hetkest saab kriitikast või solvangust viha? Mida võib või ei või inimene öelda, et sellest saaks kriminaalkuritegu? Viha on subjektiivne emotsioon. Sama subjektiivne on otsus, kas see väärib karistust või mitte,» seisab petitsioonis. 

Kase ütles, et kriitika, iroonia, solvangud ja teised väljendusviisid on osa demokraatlikust ühiskonnast ning riik ei peaks inimeste väljendusvabadusse karmide karistuste ähvardusel sekkuma. «See on moraalselt vale lähenemisviis ning seisame sellele vastu,» rääkis Kase. 

Kase sõnul on Eestis juba olemas võimalused vihakõne ohvreid kaitsta – Eestis on vihakõne kriminaliseeritud juhul kui sellega kaasneb otsene oht teise inimese varale või elule ning ka laimu eest on inimesel võimalik end kohtus kaitsta. «Me ei tohi tekitada Eestis aga ohvrikultuuri, kus ilma konkreetsete ohvrita asutakse tavalisi Eesti inimesi, ajakirjanikke või poliitilisi oponente kriminaalkorras karistama,» rääkis Kase. 

Kase arvates on kriminaliseerimise alternatiiv tänane õigusruum koos ühiskonna survega. «See, kuidas me ennast väljendame ja kuidas me enda arvamusi avaldame, sõltub ennekõike ühiskonnast endast – lastetoast, tavadest ja kultuurinormidest. Need on asjad, mis avaldavad tõelist mõju,» ütles Kase.

Praegused võimalused ja Euroopa direktiiv

Eesti karistusseadustiku paragrahvi 151 järgi võib karistada kuni 2400 euro suuruse trahvi või arestiga isikut, kes avalikult kutsub üles vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste, varalise või sotsiaalse seisundiga, kui on põhjustatud ohtu isiku elule, tervisele või varale. Kui sama teoga on põhjustatud inimese surm, tekitatud tervisekahjustus või muu raske tagajärg, võidakse karistada kas trahvi või kuni kolmeaastase vangistusega.

Euroopa Liidu direktiiv näeb ette, et juba viha õhutamise algatamine, viha õhutamine ise ja sellele kaasa aitamine oleks kriminaliseeritud ning selle eest määrataks kuni aastane vanglakaristus. Direktiivi alusel algatas Euroopa Komisjon oktoobri lõpus Eesti suhtes rikkumismenetluse. Eesti aga komisjoni väidetega ei nõustunud ja lükkas need tagasi.