Nädala tegija ⟩ Katri Raik: Eestit saab armastada ka vene keeles

Eesti sünnipäevanädalal vaatame Eestit Narvast. Kuku raadio saade «Nädala tegija» kutsus külla Narva linnapea Katri Raigi, et rääkida, kui teistmoodi Narva on ja kas narvakad armastavad Eestit. 

Raik kirjeldas, et nemad alustasid Narvas vabariigi aastapäeva tähistamist kell 6.45, kui Narva Eesti Selts pani Paul Keresele pähe sinimustvalge kootud mütsi ja salli, mis küll kahjuks varsti ära varastati. Oli väga tore meeleolu, heisati lipp, lauldi hümni ning pandi pärjad vabadussõjas hukkunute mälestusmärgile. Seisti aga ka koonduslaagrites hukkunute ja vene valgete mälestusmärgi juures. 

«Oli väga tore ja armas päev, kõned nii eesti kui vene keeles. Eestit saab armastada ka vene keeles,» sõnas linnapea. Ta tõi esile, et ka paljud tema venekeelsed Facebooki sõbrad postitasid rõõmuhõiskeid, rukkililli, suitsupääsuksei ja sinimustvalgeid lippe. «See tegi muidugi südame soojaks. See ei ole nii väike asi. Viis aastat tagasi see veel nii ei olnud.»

Raik tõi välja, et kuigi möödunud aastal ei kasvanud küll Narva linna elanike arv, siis nende inimeste arv, kes pidas ennast eestlaseks, suurenes 400 inimese võrra. Venekeelsete inimeste enesemääratlus eestlastena on Narvas täiesti uus nähtus. Muidugi tuleb arvesse võtta, et Narvas on 53000 elanikku ning meelsusi on erinevaid, aga tekkinud on uus reaalsus, kus Eestit peetakse kodumaaks või teiseks kodumaaks. Narva elanike jaoks on väga oluline nende linn, sest umbes pooled elanikest ei ole sündinud tänase Eesti vabariigi territooriumil ning võib-olla ei tunne Võrut, Valgat, Hiiumaad ja Saaremaad. 

«Aga ometi Narva on ju Eestis. Ning läbi selle on Narva justkui väike Eesti mudel. Mida rohkem me Eestit Narvas näitame, seda parem on. Vabariigi aastapäev on selline päev, kui Eestit tuleb Narvas eriti näidata,» mõtiskles Raik. Ta tahab eriliselt alla joonida, et Narva on Eesti, ainult natuke teistmoodi ja venekeelne Eesti. 

Raik märkis, et Narva põhjal saab ära rääkida kogu Eesti ajaloo. Sealjuures ka meie venelaste ajaloo, millest eestlased teavad üsna vähe. Ta avaldas lootust, et kui keegi teine enne ära ei tee, siis tal on pensionipõlves võimalik panna kokku eestikeelne raamat venelaste ajaloost Eestis, mis näitaks, et lugu ulatub keskaega, sellel on olnud paremaid ja halvemaid aegu. 17. sajandi vanausuliste, 1920.–30. aastate vene emigrantide, vene laulupidude ja kunstinäituste lugu Eestis on väga põnev teema, kirjeldas Raik.

Raik tõi välja, et linnavalitsuses on praegu arutluse all – kuigi veel algusfaasis – plaan luua juurde veel üks keelekümbluskool. Täna on Narvas väga edukas Vanalinna riigikool, kus algusest peale õpetatakse lapsi valdavalt eesti keeles, aga vene keelt õpetatakse emakeelena. Noored teevad gümnaasiumi lõpus eesti keele kui emakeele eksami ning seda sama hästi kui Narva eestikeelse kooli lõpetajad. 

«Tahaksime Narva luua veel ühe sellise keelekümbluskooli, et anda õpilastele valikuvabadust. Tegelikult on keelekümblus Narvas väga populaarne ja ainsasse päris-keelekümbluse lasteaeda on konkurss paarsada last. Sisuliselt kõik Narva väiksed lapsed tahaksid minna keelekümbluse lasteaeda, kui me neid vaid suudaksime luua,» selgitas ta. «See on puhas poliitiline tahe: kas me tahame või ei taha.»