Politsei narkokoertega koolikülastused annavad tulemusi

Vanemkoerajuht Natalja Potaptšuk koos hinnatud narkokoera Allrightiga. Foto: Toomas Huik

Politsei kontrollib koolides teenistuskoerte abil ka meelemürkide tarvitamist, kuid suurem osa psühhotroopsete ainete eest vastutusele võetud alaealisi tabatakse siiski mujal. Sellest hoolimata on sellistel külaskäikudel politsei hinnangul tulemused näha.

Möödunud nädalal alustas MTÜ Narkovaba Eesti pilootprojektina koolides narkotestide tegemist ning tuvastas Kopli kunstigümnaasiumis mitmes kohas narkootikumide jälgi. Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo juht Kristian Jaani tervitas sellist algatust: «Tegevus, mis aitab teadvustada narkootikumide kasutamisega kaasnevaid ohte ja selle ebaseaduslikkust, on igati tervitatav. On oluline, et sellise koolikülastuse läbiviimise ja võimaliku «positiivse» tulemuse järel teeks kool ka sellest järeldused,» rõhutas ta samas.

Narkootikumide tarvitamist koolis käib kontrollimas ka politsei, kes külastab koole koos selleks välja õpetatud teenistuskoertega.

«Eelkõige on selliste ürituste eesmärk tutvustada ja näidata teenistuskoerte tööd, samuti rääkida narkootiliste ainete kasutamisega kaasnevatest ohtudest ja võimalikest karistustest,» rääkis Põhja prefektuuri kesklinna politseijaoskonna noorsooteenistuse vanem Vitali Matvejev. Kui narkokoer aga selle käigus mõne õpilase varale või õpilasele reageerib, palub politsei tal klassiruumist väljuda ning näiteks koolikoti sisu ette näidata.

«Koerad võivad samuti reageerida ka esemetele, mis on narkootilise ainega kokku puutunud. Kui koer reageerib aktiivselt mõnele õpilasele ning võimalikust narkojoobest annavad märku ka füüsilised tunnused, võidakse õpilane suunata narkokontrolli. Ent sellised «leiud» on pigem erand kui tavapärane nähtus,» rääkis Matvejev.

«Selliste külastuste käigus ei kontrollita kindlasti kõiki kooliruume või õpilasi. Siiski tuleb ette, et koerte abiga leitakse õpilasi, kellel on kaasas näiteks tubakatooteid, harvem tuleb ette väikeses koguses narkootilise aine, eelkõige kanepi, leidmist,» tõdes Matvejev. Alustatud menetluse raames selgitatakse välja, kas ka tegelikult on õpilasel keelatud aineid olnud.

Künoloogiateenistuse vanemkoerajuht Natalja Potaptšuk rääkis, et kooli minnakse ainult koos noorsoopolitseinikega. Õpilastele tutvustatakse koeri, näidatakse, mida nad oskavad. Tema 8-aastasele narkokoerale, vene jahispanjelile Allrightile meeldib koolides väga käia, sest see on vahelduseks: «Koerale ei meeldi rutiin, nagu inimeselegi,» muheles koerajuht.

Narkootilist ainet haistes annab koer sellest märku oma kehakeelega. «See on arusaadav, ta käitub siis teisiti,» märkis Potaptšuk.

Koolijuhid kutsuvad

Selliseid koolikülastusi teeb politsei ainult siis, kui kooli juhtkond selleks soovi avaldab ja politsei ei lähe mitte eesmärgiga narkootilist ainet otsida, vaid just õpilastega vestlema. Põhja prefektuuri noorsoopolitseinik Ly Kallas ütles, et möödunud aastal külastas prefektuur enam kui 20 kooli, neist alla kümne Tallinnas. Millistes koolides käidi, polnud politsei nõus täpsustama, jättes avalikustamise koolide enda otsustada.

Rapla Vesiroosi gümnaasiumi direktor Jaan Reimund ütles, et nende koolis on politsei käinud narkoennetust tegemas nii kutse peale kui omaalgatuslikult. Tema sõnul annavad politsei sellised käigud õpilastele signaali, et nad on tähelepanu all.

«Politsei käigud pole ainus koht, ka inimeseõpetuse tundides räägitakse neil teemadel. Ma loodan, et sellest on kasu olnud, sest kui ka koer on külla tulnud, ei ole küll tabatud kedagi, kel oleks midagi kaasas või kes oleks midagi tarvitanud,» lausus direktor. «Eks need käigud ole preventiivne tegevus – teatakse, et aeg-ajalt koer käib.»

Kui koolis on leitud narkootikumide jälgi, soovitab politsei sellest lapsevanematele kindlasti teada anda. «Vajadusel tuleks kooli kutsuda spetsialistid, kes oskavad jagada õpetlikku infot narkootikumide kahjulikkuse kohta ning anda soovitusi, kuidas asjaga edasi minna,» rääkis Kallas.

Põhja prefektuur võttis möödunud aastal narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise või käitlemise alusel vastutusele kokku 91 alaealist, kellest noorimad olid 14-aastased. Möödunud aastal võeti koertega koolide külastamise tulemusena vastutusele kümmekond alaealist.

Kallase sõnul oli aastaid tagasi vastutusele võetud laste hulk oluliselt suurem. «Võib öelda, et koolide külastamise käigus on tuvastatud neist süütegudest väiksem osa.»

Lõuna prefektuur tabas mullu alaealisi narkotarvitajaid või -omajaid Lõuna-Eestist kokku 11, neist 1 koolist.

Lääne prefektuuri politseinikud käisid koos koertega koolides peaaegu 30 korral. Koolides koostati protokolle kümmekond, üleüldse koostati noortele väärteoprotokolle narkootikumide eest 21 korral.

Ida prefektuur käis mullu 9 korral koolis üritustel, neist ühelgi juhul narkootikume ei leitud.

--
Tuleb tähele panna

Tundemärgid, mis viitavad narkootikumide tarvitamisele, on noorsoopolitseinik Ly Kallase sõnul mitmesugused. «Siiski on tegureid, mis võiksid vanematele silma hakata ning küsimusi tekitada. Esiteks see, kui kodust hakkab kaduma raha või väärtesemeid. Samuti see, kui lapse käitumine muutub tugevalt – kui rahulik laps muutub väga aktiivseks või agressiivseks, või siis vastupidi, laps on nähtavalt väsinud, uimane ja loid,» loetles Kallas.

Õpetajatel ja vanematel soovitas ta jälgida ka lapse välimust – tundemärgid võivad olla riietusele vähese tähelepanu pööramine, pesemata jätmine, silmade seisukord (suurenenud pupillid). «Narkootiliste ainete tarvitamisega võivad kaasneda terviseprobleemid nagu palavik, iiveldus, ninaverejooks jms,» lisas noorsoopolitseinik.

«Lapsevanematel tuleks lastega narkootikumide teemal rääkida juba üsna varakult. Narkootikumide tarvitamise kahtluse korral võiks lapsega tõsiselt vestelda ning pöörduda spetsialisti poole konsultatsiooni saamiseks. Konkreetsete juhtude ilmnedes võib pöörduda ka ekspertiisi, mille eest peab lapsevanem ise tasuma. Kui lapse viib ekspertiisi politsei, siis alustatakse väärtoemenetlus ja lisaks ekspertiisitasule tuleb maksta ka rahatrahv,» selgitas Kallas.