Uuring: perearstid leiavad, et harvikhaiguste ravi peab patsiendile tagama riik

Perearst. Foto on illustreeriv. Foto: Marko Saarm / Sakala

Eesti perearstide seas läbiviidud Kantar Emori uuring harvikhaiguste kohta tõi välja, et 77 protsenti perearstidest pooldab harvikhaigustega patsiendi ravi tagamiseks riikliku rahastuse olemasolu. 

Riiklikult rahastatud fondi loomist pidas väga oluliseks 54 protsenti ning 3 protsenti arvas seevastu, et selline fond ei ole oluline. Harvikhaiguseks peetakse haigust, mis esineb kuni viiel inimesel 10 000st, Eestis on haruldasi haigusi põdevaid inimesi umbes 90 000.

Emori uuringuekspert Mari-Ann Ploom selgitas, et uuringu eesmärk oli saada ülevaade, kui teadlikud on perearstid harvikhaigustest, mida arvatakse haruldaste haiguste ravi rahastamisest ning millised on perearstide peamised allikad, kust harvikhaiguste kohta infot saadakse.

Ploom täpsustas, et haigekassa kompenseerib täna haruldaste haiguste ravi ainult vastavalt ravimi tõenduspõhisusele, mis võib jätta nii mõnedki patsiendid riigi toeta. «Erarahastusel funktsioneeriva fondi, nagu on vähiravifond «Kingitud elu», algatamist pidas väga oluliseks 29 protsenti perearstidest ning 51 protsenti leidis, et see on pigem oluline. Seda, et ravikulud peaks katma patsient ise või tema lähedased, pakkus üks protsent perearstidest,» rääkis Ploom.

Ta lisas, et era- või riiklikul rahastusel põhineva fondi loomist harvikhaigusega patsientide ravi rahastamiseks toetas 68 protsenti vastanuist. Samas 52 protsenti leidis, et haigekassa peaks harvikhaiguste ravi rahastama kõigil juhtudel ühetaoliselt, sõltumata diagnoosist ja ravimite maksumusest.

«Mis puudutab perearstide teadlikkust harvikhaiguste kohta, siis konkreetseid harvikhaigusi oskas nimetada 52 protsenti perearstidest, enim teati geneetilisi haigusi – kõige kõrgem teadlikkus harvikhaigustest oli Lõuna-Eesti ning Tartu piirkonna perearstidel,» nentis Ploom. «Meedia vahendusel oli haruldase haigusega patsiendijuhtumist kuulnud 39 protsenti perearstidest, siin tulid kõrgema teadlikkusega esile Tallinna ja Tartu perearstid.»

Veel tõi Ploom välja, et harvikhaigustele pühendatud päevadest oli teadlik 14 protsenti vastanuist ning 29. veebruaril peetavat harvikhaiguste päeva oskas nimetada 7 protsenti perearste – 86 protsenti ei olnud harvikhaigustele pühendatud päevadest kuulnud.

Uuringuekspert lisas, et perearstid peavad harvikhaiguste kohta info hankimisel eelistatuimaks valikuks meditsiinilisi ajakirju (24 protsenti) ja erialast kirjandust (21 protsenti), millele järgnevad internet (18 protsenti) ning konverentsid (14 protsenti).

Uuring viidi läbi 2020. aasta detsembris ning telefoni teel intervjueeriti 303 Eesti perearsti. Kantar Emor on teabe- ja uuringuteenuste pakkuja. Kantar Emor on osa maailma juhtivast teabe- ja konsultatsiooniettevõttest Kantar, mis tegutseb enam kui 80 riigis. Uuringu tellis ravimifirma Takeda.