Muuli ja Aavik ⟩ Marti Aavik: uus valitsus võttis kriisis üle kolmepealise lohe juhtimismudeli

Postimehe peatoimetaja asetäitja Marti Aavik ütles Kuku raadio saates «Muuli ja Aavik», et ta näeb ehmatusega, et täna on üleval samasugune muretus kui aasta eest, kui koroonaviirus tundus veel olevat midagi kauget ja võõrast.

Viimase paari kuu kohta saab öelda, et eelhoiatust on antud küllaga, reoveeuuringud näitasid ette viiruse laia levikut ning nakatumisandmete pealt peaks olema praegu lihtne arvata, mis tulemas on. «Aga vähemalt retoorikast, mida me oleme saanud nädalate ja kuude kaupa jälgida, jääb mulje, justkui poleks midagi õppust võetud. Tegelikult see ju pole nii keeruline,» heitis Aavik ette. Senisest nakatumisest võib oodata, et järgmise kuu jooksul sureb koroonaviirusesse 200-300 või enamgi inimest, avaldas ta kahetsust.

Poliitik Kalle Muuli märkis, et sellisel tasemel pole me kunagi olnud, et iga päev oleks üle tuhande nakatunu. Kuu aega tagasi oli välja kujunenud platoo nakatumiskordajaga 500 juures, mis on Aaviku hinnangul ikkagi kõrge tase. Maailma arvestuses on Eesti praegu nakatumisnäitajatelt neljandal kohal elanike arvu kohta. Aavik hoiatas, et me hakkame praegu hakkame lähenema nendele arvudele, mis on olnud nakatumiste epitsentris, kust oleme näinud väga koledaid reportaaže. 

«Kõige tähtsam on see, et olukorra tõsidus jõuaks inimestele kohale,» ütles ta. Suurtest nakatumisarvudest alla tulek ei ole lühiajaline protsess, vaid see nõuab pikka ja järjepidevat tööd. Pikemas plaanis on lahenduseks vaktsineerimine, aga ilma asja tõsiselt kätte võtmata ei saa loota, et tuleks ilus suvi.

Niisamuti kui eelmise nädala saates tegi Muuli etteheiteid, et uus valitsus hakkas võimulolemise kolmandal päeval Eesti suurimates nakkuskolletes piiranguid lõdvendada. Seda ajal, kus lapsed olid just uuesti kooli läinud. Eelmine peaminister Jüri Ratas kritiseeris peaminister Kaja Kallase tehtud leevendusi, mispeale Kallas vastas, et restoranides nakkus ei levi. 

Nüüd on käes olukord, kus ühe kuu jooksul on restoranidel olnud kolm erinevat lubatud lahtiolekuaega. «Kas see on normaalne, selge, sihitud ja kindel poliitika, millel on mingisugune teaduspõhine või arukas lähenemine?» küsis Muuli.

Aavik kirjeldas, et juba eelmine valitsus hakkas eriolukorda juhtima kolmapealise lohena, sest koalitsiooni osapooled ei jõudnud omavahel kokkuleppele, kes peaks eriolukorra juht olema. Uus valitsus on üle võtnud sama toimimismudeli. «Ma ei ole sugugi kindel, et tervisekriisi juhtimine kolme- või nüüd kahepealise lohena ilma selge vastutajata on kõige mõistlikum viis,» märkis ta. 

Teiseks paistab talle silma, et mõlemad valitsused on saanud teadusnõukojalt informatsiooni pea ainuisikuliselt ühe inimese vahenduse kaudu. See tähendab, et liin on olnud ka üsna tegnellilik ehk rootsilik. «Ma ei ole päris kindel, kas valitsused on saanud teadusnõukoja eelhoiatust sellisel viisil ja sellise tõsidusega nagu olustik meile näitab või teadusnõukoja kõik liikmed on oma meelsust väljendanud,» sõnas Aavik. Seetõttu kutsus ta üles valitsust leidma kriisi lahendamisele üht vastutajat, aga teadusnõukojast kuulata mitut häält.

Muuli ütles vastu, et tema meelest ei saa vastutama panna mõnda sotsiaalministeeriumi ametnikku või ühtegi teadusnõukoja liiget, vaid tegemist on ikka poliitilise vastutusega. Aavik jäi ikka oma seisukoha juurde, et midagi on juhtimissüsteemis nihu ning ta pole kindel, et valitsuse liikmed on saanud õigel ajal olukorra tõsidusest aru. 

Muuli hinnangul on vastutajaks alati peaminister. Praegu aga tundub, et vastutus on valitsuselt käest libisemas. Näiteks vaktsineerimises on eestkõnelejaks saanud sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse, kelle seisukohtadega Muuli nõus ei ole. Vaktsineerimisest jagus saatejuhtidel juttu veel rohkemgi.