Mare Raidma ajaloolises kostüümikogus on ohtlik jopet seljast võtta, sest seda ei pruugi ladustatud kraami seest enam kunagi üles leida. Kas õnnestub leida uus inimene, kellel filminduse rõivaajalugu samamoodi silmad särama paneb?
põnev salapaik ⟩ Eesti kõige dramaatilisem ladu
Korraga kaob filmi- ja teatrikunstnik Mare Raidma mu silme eest nagu jänes lainetavasse rukkipõldu. Vupsti! ning uhked kleidid, endisaegsed nahktagid ja esikukapihõngused pintsakud ongi kuulsa kostüümilooja neelanud. Eks see laoruum siin vanas Varbola mõisas ole ka suur ja hämar ning kahekorruselistel stangedel rippuvad rõivad täidavad teda sõna otseses mõttes maast laeni. Ja mitte mingid suvalised sekkarihilbud, vaid nimekail näitlejail seljas olnud ihuvarjud, teatrilavadel ja kinolinadel säranud tualetid. Kuid keegi, isegi mitte Mare Raidma ise ei tea täpselt, kui palju teatraalse minevikuga rüüsid on siin Rapla- ja Harjumaa piiril oma mineviku paistel tiksumas – ja lootmas, et ehk võib neid kord taas vaja minna. Sadu on neid siin kindlasti, kuid küllap tuhandeid.