Veebikonstaabel: enamik lapsi on veebis erootikaga kokku puutunud

Veebikonstaabel Andero Sepp. Foto: Politsei

Veebikonstaabli kogemuste põhjal puutuvad lapsed internetis kõiksugu ohtudega kokku rohkemgi, kui uuringud näitavad – naljalt pole 9-16-aastaste seas lapsi, kes ei oleks kokku puutunud küberkiusamise, erootiliste materjalide või sekstinguga.

Üleeuroopaline uuring (EU Kids Online) tõi esile, et Eesti on Euroopas esikohal kokkupuutega küberkiusamisega (40 protsenti), mida on teistest riikidest kaks korda enam, tõi veebikonstaabel Andero Sepp esile täna andmekaitse inspektsiooni konverentsil.

Eesti oli esikolmikus ka õpilaste osakaaluga (29 protsenti), kes on puutunud internetis kokku erootilise sisuga materjalidega. «Kui ma koolides rääkides olen palunud kätt tõsta lastel, kes ei ole internetis erootikaga kokku puutunud, siis ma ei ole ühtegi kätt näinud. Seega see 29 protsenti tundub väga optimistlik tulemus,» märkis Sepp.

Sekstsingiga, mis tähendab seksuaalse sisuga sõnumite saatmist nii lastel omavahel kui täiskasvanutelt lastele, on kokku puutunud 19 protsenti lastest. «See number võttis ka lapsed muigama, sest nad ei tea kedagi, kes sellega kokku puutunud ei oleks.»

Sepp tõi esile, et küberkiusamine on koolikiusamise jätk – õpilane, keda koolis kiusatakse, sai varem minna koju, tõmmata ukse kinni ja probleemid lõppesid, siis nüüd arvutis tema probleem jätkub. «Reaalselt ta enam probleemi eest põgeneda ei saa. Või siis vastupidi - koolis kiusatavast, kes on arvutimaailmas teistest targem, saab internetis kiusaja,» rääkis politseinik.

Uuring näitas ka, et vanemad on laste internetis tekkivatest probleemidest väga vähe teadlikud.

Mida enda kohta avaldatakse?

Sepp rääkis, et noored väga sageli ei mõtle, mida nad kirjutavad ja milliseid andmeid internetis avalikuks teevad. Kõige tavapärasem on, et avaldatakse MSNi, Skype’i ja teiste suhtlusvõrgustike kontakte. «Vabalt jagatakse loetakse omavahel ka teiste suhtlusvõrgustike kasutajaid: Facebookis on kodulehe all Rate’i kasutaja ja vastupidi - kogu infot, nii palju, kui jõuad,» kommenteeris Sepp.

Facebookis on isikuandmete all on sageli nähtavad sünniajad, koolid, klassid, kelle vahel tehakse enamasti ka grupid. «Grupid on avalikud, nii et kui ma mõne õpilase profiili lähen, võin ma enamasti öelda ära, mis koolis ja klassis ta käib, kes on ta klassikaaslased, sõbrad.»

Harva avalikustatakse telefoninumbrit, eriti harva kodune aadress – enamasti on see linna, harvem tänava täpsusega.

Samas ei mõtle lapsed oma blogipostituste ja päevakavade avalikustamise ohtudele. Veebipolitseinik tõi näite noorest, kes avalikustas, et on kuu aega perega Egiptuses puhkamas. «See on ju hea info vargale!» imestas Sepp.

Veebipolitseinik soovitas, et kui praegusi täiskasvanuid lapsepõlves õpetati: «Ära istu võõrasse autosse, ära ava võõrale ust!», siis nüüd tasub seda teisendada: «Ära ava võõraga veebikaameravestlust, ära anna võõrale oma andmeid!» Omaaegset õpetust «Kui sulle mäng ei meeldi, siis ära mängi» tuleb teisendada «Kui suhtluspartner muutub tülikaks, blokeeri ta ära.» Sepp märkis, et isegi täiskasvanud ei tule sageli selle peale, et MSNis või Skype’is tülika inimese blokeerimine pole häbiasi. Ka võõra nimega isikut ei pea tingimata sõbraks vastu võtma.

Ka varasem õpetus kaaluda enne tehingu tegemist, kas seda isikut saab usaldada, tuleb veidi teisendada: «Enne tehingu sooritamist googelda!» soovitas Sepp, kelle sõnul on enamiku kelmide nimed sisestatud suure tõenäosusega kas perekooli, hinnavaatluse või mõne muu portaali foorumisse.

«Vahel võiks ka ennast googeldada – te ei usu, mida sealt leida võite!» soovitas Sepp.

-

Abiks:
* lasteabi infotelefon 116111
* Lapsporno kohta: vihjeliin.ee
* Infot: targaltinternetis.ee