Ettevõtjad ootavad riigilt finantsabi ja selget kriisiplaani

Enn Tobreluts oma restoranis Härg Maakri tänaval. Tema sõnul on restoranid avatud nüüd pigem kella neljani, sest pärastlõunasel ajal ei käinud ka varem eriti rahvast. Foto: Mihkel Maripuu

Uuest nädalast hakkab Eestis kehtima karmim kord: valitsus peatab avalike ürituste korraldamise siseruumides, sealhulgas kinoseansid, teatrietendused, kontserdid ja konverentsid. Samuti jäävad märtsi lõpuni suletuks spaad, saunad ja veekeskused. Ettevõtjad ootavad riigilt lahendusi, kuidas sellises seisus pankrotte ära hoida plaanitakse.

Kui teisipäeval selgus, et valitsus kaalub uusi piiranguid ning kõne all on ka kaubanduskeskuste sulgemine, tegid kaupmehed valitsusele ennetava ettepaneku uute kroonameetmetega. Suured keskused tahavad palgata turvamehi, kes uksel inimestele maskikandmiskohustust meelde tuletaks. Samuti keelatakse ära põhimõtteliselt kõik tegevused, mis nõuaksid maski äravõtmist. Eesti Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil nentis, et turvameeste palkamine tähendab ettevõtetele märkimisväärset lisakulu.

«Kaubanduskeskused on lubanud ise reegleid karmistada, et neid kinni ei pandaks. Kui soov on nakatumiskõverat murda, siis need piirangud, mis nad ise on välja pakkunud, on detailsemad ja peaksid olema nende enda poolt kontrollitavad, nende [nõuete] täitmine on nende peal,» ütles peaminister Kaja Kallas.

Toetused ei aita majandust avada

Kaubanduskeskused pääsevad siiski kergelt. Peaaegu täieliku tegevuskeelu said spaad (juba eelmisest nädalast), saunad, teatrid, kinod ja muude avalike ürituste korraldajad.

Kinoärimehed ei ole piirangutest suuremas vaimustuses: Forum Cinemase juhi Kristjan Kongo sõnul on keeruline hinnata, kui kalliks läheb maksma kuuks ajaks kinosaalide sulgemine, sest kogu tööstus on aasta aega upakil olnud.

Kongo sõnul on valitsuse plaan küsida töötukassa nõukogult nõusolekut uue palgameetme tagamiseks möödapääsmatu, kuid lisaks palgakompensatsioonile peavad kinoketid katma ka muid kulusid, millest pole pääsu.

«Rendi puhul saame võibolla mingit soodustust, aga lõpmatuseni ei saa me neid kulusid katta. Tore oleks, kui tuleks lisaks palgahüvitisele veel kompensatsioonimeetmeid: näiteks Lätis ja Leedus on mitu eri meedet kultuuriasutustele ja saavad hakkama küll,» tõi ta lõunanaabrid eeskujuks.