On eksitav väita, nagu oleks tunnustatud teatridirektori ja raamatukogudirektori eduka erialase karjääri lõpetanud just alusetud süüdistused valelikelt naistelt. Justkui poleks töökeskkonda sobimatuid intsidente üldse toimunud. Kuid just niimoodi näib raamistavat viimaste aastate kaht olulisemat avalikkuse tähelepanu alla jõudnud seksuaalse väärkohtlemise juhtumit Postimehe arvamustoimetuse juhataja Martin Ehala («Sensuaalne nullsummamäng», PM 22.02 – toim.)
Kohtuprotsesside raames ja ajakirjanduse vahendusel on selgunud, et endised tippjuhid näitasid võimupositsioonil olles alluvate suhtes tõepoolest üles paljude, sh kannatanute meelest sobimatut seksuaalset tähelepanu kuni soovimatute füüsiliste kontaktideni. Kuigi kumbagi meest pole kohtus peetud kriminaalkaristuse vääriliseks, esitati siiski mõlema juhtumi puhul näited lubamatust käitumisest, mis häirib paljusid naisi töökollektiivides. Sellisele käitumisele pole kerge vastu astuda ja see sõltub paljuski valitsevast töökultuurist. Iseäranis keeruline on, kui ahistamise osaliseks on tugeval võimupositsioonil olev ülemus, kelle puhul on võimu tõttu tema tähelepanu tõrjumine raskendatud ja kelle eeskuju suuresti määrab kollektiivis kehastatavad väärtused.