Sergei Metlev: Eesti uhkus on õigusriik

Sergei Metlev. Foto: Sander Ilvest

Ilma õigusriigita langeksime Euroopa vaeste autsaiderite sekka ning idas paiknev jõud tõmbaks meid meeleldi enda külge, kirjutab kolumnist Sergei Metlev.

Eesti Vabariigi viimase 30 aasta arengusaavutus on kahtlemata tugev õigusriik, mis tagab demokraatlikult vastu võetud seaduste toimimise igal tasandil. Kitsaskoht on aga vertikaalne võimulahusus ning sellega seonduv korruptsioon, mis on õigusriigi peamisi vaenlasi.

Alustuseks mõned arvud. Eurobaromeetri 2019. aasta uuringust selgus, et ainult 15 protsenti Eesti elanikest ei pea kohtusüsteemi sõltumatuks. Eesti kohtusüsteemi ja kohtunike sõltumatusesse usub 55 protsenti ning 30 protsenti ei osanud vastata. Maailmapanga 2019. aasta andmetel on õigusaktide koostamise ja vastuvõtmise protsessile antud 1,6 punkti ja riigivalitsemise tõhususele 1,2 punkti (siin on 2,5 parim ja –2,5 halvim tulemus). Turu-­uuringute ASi 2019. aasta andmete põhjal usaldab politseid 89 protsenti. Kantar Emori 2019. aasta andmetel hinnatakse prokuratuuri usaldusväärsust kümnepalliskaalal keskmiselt 6,5 punktiga.

Õigusriik on ühelt poolt kultuuriline fenomen, mis sõltub ühiskonna valmidusest elada üldkehtivate tsiviliseeritud reeglite alusel. Teiselt poolt on õigusriigi aluseks põhiõigusi ja vabadusi kaitsev tasakaalus õigussüsteem ning institutsioonide sõltumatus. Kolmas komponent on eetiline, seaduskuulekas ja professionaalne ametnikkond.

Õnneks oleme juba päris kaugel ajast, mil kohtuotsuste põhjendav osa meenutas kohati esseed, rakendati karistuskvoote ja onupojapoliitika vohas struktuurides nagu nõgesepõld. Nagu arvudest näha, on Eesti elanikud valdavalt kogenud või tunnetanud, et Eesti õigusriik on edasi arenenud ja toimib.