Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Kas Egiptuses ka viirus levib ja mis seal peale mere avatud on?

Reis Egiptusse maksab praegu rohkem kui varem, kuid soe päike meelitab rahvast ligi kui magnetiga. Merd keegi lukku ei pane ja turismipiirkondades on piiranguid üsna vähe.
Reis Egiptusse maksab praegu rohkem kui varem, kuid soe päike meelitab rahvast ligi kui magnetiga. Merd keegi lukku ei pane ja turismipiirkondades on piiranguid üsna vähe. Foto: Joonistus Ott Külaots

Mooses viis oma rahva Egiptusest välja ning eksles nendega seetõttu 40 aastat kõrbes. Eestlastel on alates 13. veebruarist taas võimalik otselendudega Egiptusesse sõita ning paljudele tundub vahepealne koroonapandeemia poolt peale surutud paus vähemasti 40 aastat kestnuna.

Kuid otsekui Egiptus ise, kus räbuhunniku kõrval võivad puud kõige imelisematesse roosadesse ja punadesse lahvatada, on pandeemiaaegne reisileminek polariseeriv. Üks litsub parajasti pagasisse päevitusriideid, päiksekreemi, söetablette ja Egiptuses elavate eestlaste seas kõrgelt hinnatud kilupreserve, teine põrnitseb puhkusele suundujat altkulmu või ahastab avalikumalt, kuivõrd vastutustundetud on puhkusereisid keset globaalset eriolukorda. Mis sest, et kõigile Eestist Egiptusesse sõitjatele ja Egiptusest Eestisse naasjatele on testitegemised uuenenud reeglite järgi kohustuslikud. Mida sugugi ei nõuta neilt, kes astuvad Tallinnas välja näiteks Maardu bussist (või vastupidi).

Egiptusesse sisenemiseks on vaja negatiivset koroonatõendit. Lihtsustatud korras ehk ilma viisatasuta saab aprilli lõpuni külastada vaid kuurortpiirkondasid riigi lõunaosas. Näiteks püramiidide juurde (pildil) minemine nõuab juba veidi suuremat paberimajandust.
Egiptusesse sisenemiseks on vaja negatiivset koroonatõendit. Lihtsustatud korras ehk ilma viisatasuta saab aprilli lõpuni külastada vaid kuurortpiirkondasid riigi lõunaosas. Näiteks püramiidide juurde (pildil) minemine nõuab juba veidi suuremat paberimajandust. Foto: Mohamed Abd El Ghany/reuters
Tagasi üles