Liia Hänni: Me võiksime olla tänulikud, et meil väikese rahvana on oma riik

Kui keelel kibeleb küsimus, kas me sellist Eestit tahtsime, siis üks õigemaid, kellele see esitada, on Eesti põhiseaduse üks autoreid Liia Hänni (74).

Eesti riigil on läinud väga hästi, kõigil inimestel samas kaugeltki mitte. Miks? 

Mis on EKRE populaarsuse saladus?

Miks Edgar Savisaar ja Marju Lauristin enam omavahel rääkinud ei ole?

Kas Eesti põhiseaduse vaimu on tallatud?

Astronoomist poliitikuks sirgunud Hänni räägib Arterile ajast 30 aastat tagasi ja sellest, mis teda praeguses Eestis häirib. Tark naine valgustab läbi põhjused, mis peituvad tänaste probleemide ja ka edulugude varjus.

Eesti riigil on läinud väga hästi, taasiseseisvumisest saab 30 aastat. Kõigil inimestel samas kaugeltki mitte – kuidas neid julgustada või lohutada?

Kui me mõtleme tagasi, mida tähendas vägivallal põhineva ühiskondliku süsteemi lõpetamine ja üleminek demokraatlikule ja turumajanduslikule ühiskonnale, siis me oleme saatusekaaslastega võrreldes päris edukad.

Teine asi on, kuidas ühiskond end selles riigis tunneb ja areneb. Siin tuleb tõele näkku vaadata, et sotsiaalne solidaarsus ja arusaam, et me oleme ühiskonnana tervik ja peame suutma tervikuna koos edasi liikuda –​ siin on puudusi olnud. Eestis on kahjuks olnud võimul eestlastele omane individualistlik lähenemine...