Olgem ausad, Henrik Kalmetilt ja vendadelt Piikidelt (Paul ja Paavo) võis kõike oodata. On ju nende ampluaa kirju. Eesti Vabariigi 103. sünnipäeva kava oligi Kinoteatrile omaselt üllatav – teksti asemel oli rõhk pigem välja ütlemata jäänud sõnadel, esinejate valikul, tuues lavale ka n-ö äärealade hääled (klavessiin ja räpp). Tegijad arvestades oli vorm võib-olla isegi ootamatult konservatiivne, ent tulemus terviklik ja nutikas. Muusikaliselt mõtlik, kuid siiski helge (muusikajuht Sander Mölder). Mis aga peamine: kava oli dialoogis meie tänase päevaga, avades nii mõnelegi juba tüdimuseni nämmutatud teemasid uutmoodi, ärgitades mõtlema.
Lavastus tõukus Juri Lotmani arutelust, mis kõlas 1988. aastal ETVs näidatud saates «Vestlusi vene kultuuriloost» ja küsis, millist inimest me enda kõrvale vajame.