Tuntud blogija seab soovitustega tuhanded elud ohtu

Tänapäeval võib internetis inimestele kõike soovitada. Jagada kasvõi näpunäiteid selle kohta, kuidas ilma söömata ja joomata olla ning ravimeid tarvitamata depressioon seljatada. Blogija Merilin Taimre aitab enda sõnul inimesi, kuid on korduvalt toonitanud, et vastutust ta võtta ei soovi. Arstide hinnangul on tema tegevus ohtlik ning palju tuleb teha vigade parandust, et väärarusaamad noortel jäädavalt ei kinnistuks.

Merilin Taimre on Eesti blogija, kes internetis Palja Porgandi nime all juba aastaid tegutsenud. Sotsiaalmeedia vastukaja uurides on näha, et inimesed jagunevad temast rääkides kahte leeri: ühed järgivad tema soovitusi ja peavad tema tegevust üllaks, teised aga naeruvääristavad. Kus peitub tõde?

Postimees tutvus lähemalt Taimre näpunäidetega ning uuris, millisel seisukohal on arstid blogija soovituste suhtes.

Kuivpaast ja soolte sügavpuhastus on tervislikud?

Mina ei usu sellist asja nagu depressioon, sellist terminit ja haigust. Minu jaoks ei ole seda olemas!

Mõni aeg tagasi otsustas Taimre läbida kuivpaastu, mis erineb tavaliselt veepaastust. Kui veepaastu ajal on lubatud juua, kuid mitte süüa, siis kuivpaast tähendab mõlemast loobumist. Oma blogis on Taimre öelnud, et paastumine on kõige kiirem viis organismi tervendamiseks, sest organismi jõuvarud ei kulu seedimisele. Lisaks on naise sõnul paastumine kõige iidsem ravimisvahend, mis ei tee inimest tegelikult veel haigemaks nagu medikamendid. Oma sotsiaalmeediakontol soovitab ta paastuda operatsiooni järel.

Paljas Porgand kiidab oma blogis kuivpaastu ja soolte sügavpuhastust, mis kliinilise toitumise õde-nõustaja Anne Orasmäe-Tšižiki sõnul on mõlemad ohtlikud. Lausa eluohtlikud. Foto: Erakogu/instagram

Kes on Paljas Porgand

Nimi: Merilin Taimre

Vanus: 27

Haridus: keskharidus

Astus õppima õigusteadust, kuid jättis selle pooleli. Blogi on ta pidanud 2012. aastast, kuid avalikkusele rohkem tuntud on olnud viimased 5–6 aastat.

Kliinilise toitumise õde-nõustaja Anne Orasmäe-Tšižik Taimrega ei nõustu ning on arvamusel, et enne ja pärast operatsiooni peaks jälgima, et patsient saaks võimalikult täisväärtuslikku ja valgurikast toitu. «Haavad paranevad kiiremini just siis, kui organismis on piisavalt valku ja vedelikku,» lükkab ta Taimre väite ümber ning lisab, et haiglas kasutavad nad lausa spetsiaalseid energia- ja valgurikkaid jooke, mida organism kiiresti omastab.

Taimre sõnul muutus tema uriin kuivpaastu tehes tumepruuniks ja setteliseks. Blogija sõnul näitab see organismi aktiivset vabanemist kõikvõimalikest toksiinidest, parasiitidest, kolesteroolist ja kõigest ebavajalikust.

Orasmäe-Tšižiku sõnul on pruun ja setteline uriin märk sellest, et organism on kuiv ning neerud peavad tegema topelttööd, et organism üles ei ütleks. «See on väga kahjulik, kui uriin selliseks muutub. Me kõik teame, et inimesed saavad paar nädalat elada ilma toiduta, kuid ilma vedelikuta inimene sureb ära,» selgitab ta.

Oma blogis räägib Taimre ka paastulaagrist, kus ta hiljuti kuus päeva veetis. Päev algas ja lõppes klistiiriga (vedeliku viimine pärasoolde). Kaks korda tehti blogijale ka soolte sügavpuhastust. «Põhimõtteliselt on see nagu klistiir, kuid kahe toruga. Üks suunab vee sisse ja teine laseb välja,» selgitab Taimre. Kui alguses tulevad naise sõnul sooltest välja kõiksugused väljaheitejäägid, siis edasi hakkab välja tulema sapivedelik. Peale selle eemaldab sügavpuhastus soolest ka lima.

Kliinilise toitumisnõustaja sõnul võib aga selline puhastus olla organismile ohtlik. «Tõenduspõhised uuringud ütlevad, et vajadust sellise protseduuri järele ei eksisteeri. Inimese organism on väga tark ja üles ehitatud nii, et oskab end ise puhastada. Selline puhastus ja klistiir – see on väga hull asi,» räägib Orasmäe-Tšižik.

Inimese organism on väga tark ja üles ehitatud nii, et oskab end ise puhastada. Selline puhastus ja klistiir – see on väga hull asi!

Orasmäe-Tšižik ütleb, et soolte sügavpuhastus ja sagedane klistiiri tegemine võivad kaasa tuua mitmesuguseid terviserikkeid: soolestiku mikrofloora saab kahjustada, mis omakorda võib esile kutsuda immuunsüsteemi nõrgenemise. See traumeerib limaskesta ning lõpptagajärg võib olla vähk. «Kahjustada võib saada ka see, kuidas toitained organismi imenduvad – olen praktikas näinud selliseid inimesi ja nad peavad edasi elama nii, et anname neile toitu veeni kaudu,» räägib ta. Tema sõnul puhastatakse soolestikku siis, kui tegu on narkomaaniga, kes on saanud üledoosi. Tervetel inimestel seda teha ei soovitata. «Ma olen näinud ka inimesi, kes on oma noorusajal tihti klistiiri kasutanud... see on väga kurb.»

Küsimuse peale, kuidas sai blogija sooltest välja tulla toit, mis on aastaid soolestikus istunud, vastab Orasmäe-Tšižik, et see polegi võimalik – tema hinnangul puuduvad Taimrel teadmised inimese füsioloogiast. «Ta ei tea, kuidas protsessid toimuvad,» ütleb meedik.

Depressiooni pole olemas?

Tulist arutelu on viimasel aastal tekitanud Taimre arvamus depressioonist. «Liigagi paljud usuvad, et neil on depressioon, mina ei usu sellist asja nagu depressioon, sellist terminit ja haigust. Minu jaoks ei ole seda olemas,» räägib ta oma sotsiaalmeediakontol ning lisab, et ei räägi otseselt kliinilisest depressioonist. «Depressioon ei ole midagi muud kui krooniline kurbus.» Taimre ütleb, et kurbus pole halb asi, elu koosneb tõusudest ja mõõnadest ning kurbust tuleb aktsepteerida. Enim vastukaja tekitas aga see: «Mida iganes te teete, ärge võtke antidepressante. Ma ei ole meditsiiniline doktor, aga ma ei usu, et ravim saab muuta meie mõttemustreid või -maailma,» rääkis blogija oma mitmekümnele tuhandele jälgijale internetis.

Taimrega ei nõustu Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaater Margus Lõokene, kelle sõnul on kurbus vaid üks paljudest sümptomitest, mis depressiooniga kaasneda võib. «On ka depressiivseid häireid, mille puhul näiteks kurbusetunnet või meeleolu alanemist ei esinegi,» selgitab ta. Depressioon ei ole aga psühhiaatri sõnul kuidagi normaalne ning Lõokese sõnul on tegemist ajutalitluse rikkega, millesse tuleb tõsiselt suhtuda.

depressiooni sümptomid halvavad toimetulekut. Kui sellesse otsustavalt ei sekkuta, siis see tulemus võib olla väga kurb. Vähemalt pooltel patsientidel, kes sooritavad enesetapu, on üks või teine meeleoluhäire seal taga

Küsimuse peale, mis võib juhtuda, kui lasta end «kurbusest läbi vajuda» ja mitte ravimeid võtta, nagu Taimre soovitab, vastab Lõokene, et paljud depressiooni sümptomid halvavad toimetulekut: inimene ei suuda keskenduda, ta on väsinud, ta pole töövõimeline. «Kui sellesse otsustavalt ei sekkuta, siis see tulemus võib olla väga kurb. Suitsiidide arv on kogu maailmas üsna murettekitav ja vähemalt pooltel patsientidel, kes sooritavad enesetapu, on üks või teine meeleoluhäire seal taga,» ütleb Lõokene ning lisab, et on ka neid juhtumeid, kus inimene laseb kurbusel olla ja see läheb mööda, kuid mitte abi otsida või mitte ravimeid võtta on riskantne ja asi pole seda riski väärt.

«Ebaeetiline on selliseid soovitusi anda. Tänapäeval on inimestel vaba voli öelda ja soovitada, mida nad tahavad, kuid tulemus võib olla ettearvamatu. Teadmata inimese haiguslugu... vaimse tervise probleemid on nii keerukad, et asjasse süvenemata ei saa mingeid soovitusi anda,» lausub Lõokene.

Võitlus naistearstidega

Taimre on aastaid sõdinud beebipillide vastu, olles arvamusel, et need on ohtlikud, ning soovitanud rasestumisvastaseks vahendiks kondoomi või viljakusmonitori (jälgib temperatuuri mõõtmise abil menstruaaltsüklit ja nii saab inimene info, millal viljastumine on võimalik ja millal mitte). Taimre on oma sotsiaalmeediakontol nimetanud naistearste ebapädevateks ja manipuleerivateks ning kutsunud üles inimesi ise oma keha üle otsuseid langetama.

Põhja-Eesti regionaalhaigla günekoloog Mariann Rugo on mõnel korral sattunud Merilini sõnavõtte lugema ning on seisukohal, et positiivne on nende juures asjakohase diskussiooni tekitamine, mis paneb naisi oma tervise kohta rohkem uurima. «Ravimite kasutamisel aga tuleb alati võrrelda saadavat kasu võimalike ohtudega, mistõttu ei saa rääkida pillide pooldamisest või nende vastu olemisest, kõik sõltub olukorrast,» selgitab Rugo.

«Selline vastandamine (Taimre nimetab naistearste ebapädevateks ja manipuleerivateks – toim) loob arstide ja patsientide vahele usaldamatuse õhkkonna ning halvimal juhul võib mõni loobuda temale sobivast ja vajalikust ravi- või kontratseptsioonimeetodist,» selgitab ta ning lisab, et sageli on hormonaalsete kontratseptiividega seotud hirmud põhjendamatud, kuid müütide ümberlükkamine võib näida pealekäimisena, eriti kui seisukoht, et parem on ravimit mitte kasutada, on juba kindlalt välja kujunenud.

Rugo hinnangul võivad head meditsiiniteadmised olla ka inimesel, kes pole arst, kuid suures pildis orienteerumiseks ja parima võimaliku ravi määramiseks peavad olema head baasteadmised inimkeha toimimisest ja farmakoloogiast. «Peaks olema ka allikakriitika ja oskus teadmisi õiges kontekstis kasutada. Üksikutest juhuslikest teadusartiklitest saadud teadmiste analüüsimine on keeruline ning üksikul artiklil ei pruugi olla nii suurt kaalu, nagu arstiteadusehuvilisele võib tunduda. Kõik seisukohad ja arvamused ei ole võrdsed, kuid õnneks on patsiendid sellest üsnagi teadlikud. Humoorikas on lugeda Merilini arvamust, justkui inimesele ravimi sisse söötmine oleks arsti peamine eesmärk. Tegelikult teame me väga hästi, et suurt osa retseptiravimeid ei osteta apteegist välja. Sellest on küll kahju, kuid sundimine ei ole arsti ülesanne.»

Vigade parandus teadmistes

Hugo Treffneri gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Ott Maidre on korduvalt pidanud õpilaste teadmistes vigade parandusi tegema. «Mõnikord on õpilased küsinud mu käest mingeid asju, mis mind lausa jahmatavad. Kui küsin, kust nad üldse võtavad neid väiteid ja sellist poolikut tõde, on nad on viidanud Paljale Porgandile,» selgitab Maidre.

Ennekõike peab Maidre tervisalaseid soovitusi ohtlikuks õpilaste puhul, kellel vanust alles 16-17 aastat, sest nende organism on eriti tundlik. Maidre meenutab, et mõni aeg tagasi reklaamis Merilin Taimre viljakusmonitori (jälgib temperatuuri mõõtmise abil menstruaaltsüklit ning sealt saab inimene info, millal viljastumine on võimalik ja millal mitte). «See monitor maksab päris palju ja noorel inimesel ei pruugi seda raha olla. Mida õpilased välja võtsid sellest, oli, et beebipille ei pea võtma, piisab sellest, kui lihtsalt kraadid ennast. Kehatemperatuur aga võib muutuda magamatusest, stressist, söögist, trennist,» räägib Maidre.

Kuigi Taimre blogipostituste lõpus on tihti loetletud hulk artikleid, millel tema tervisalased teadmised pärinevad, on Maidre sõnul oluline säilitada skeptilisus. «Ma olen uurimistööde koordinaator ja õpetan alati õpilastele sedagi, et allikad peavad olema usaldusväärsed. Paljas Porgand loeb artikleid, kuid ta ilmselt ei kontrolli oma allikaid. Lisaks puudub inimesel loodusteadusliku uurimismeetodi taust ja arusaam, mis on usaldusväärne ja kuidas neid teadusmaailmas mõõdetakse. Eestis levib väga tugevalt pseudoteadus – artikkel tundub justkui usaldusväärne ja teaduslik, kuid tegelikult seda pole.»

Kuigi Taimre on öelnud, et ei võta vastutust oma öeldu eest, peaks Maidre hinnangul seda siiski tegema. «Sa võid ju oma käed puhtaks pühkida, mõelda, et see pole sinuga seotud, kõik teod on inimese enda valik. Aga seos on siiski olemas. Sama näide, kus Taimre soovitas mitte antidepressante võtta – noor, kellele need on määratud ja kes neid ei võta... See võib lumepalli veerema panna, ta lendab koolist välja, ta ei oska enam maailmaga suhestuda. See teeb noore elu algusele väga suurt kahju ja sel võivad olla väga kurvad tagajärjed,» räägib ta.

Sisu tuleb vaadata kriitiliselt

Terviseamet nõustub täielikult artiklis kõnelevate ekspertide arvamustega.

Kahjuks aga puudub meil õigus kellegi blogi likvideerida, sest Eestis kehtib sõnavabadus. Kuid kindlasti ei tohi unustada, et vabadusega kaasneb ka vastutus oma sõnade eest. Eriti kui blogi loevad suures osas noored inimesed, kes on kergesti mõjutatavad.

Sotsiaalmeedial on noorte elus üha suurenev roll ning sealt võetakse kaasa mitmeid nn tarkuseid. Seetõttu on igati tervitatav, kui suunamudijad vaatavad kriitilise pilguga enda toodetavat sisu ning annavad endale aru, millistel teemadel tasub sõna võtta ja kus tuleks end täiendada enne tuhandete jälgijate mõjutamist. Ja seda teha veel eriti kriitiliselt, kui suunamudija annab tervist puudutavaid soovitusi.

Merilin Vernik, terviseameti meediasuhete spetsialist

Keda noor kuulab?

Suhtekorraldaja Vootele Päi sõnul peitub pooltõdede, müütide ja lausvalede leviku põhjus selles, kuidas sotsiaalmeedia roll argielus muutunud on. «Kui viis kuni kümme aastat tagasi oli sotsiaalmeedia tunnetuslikult eeskätt ajaviide ja meelelahutus, siis nüüdseks on need piirid ähmastunud, mistõttu inimesed enam ei oska eristada meelelahutuslikku sisu reaalsest, praktilisest ja kontrollitud infost. Nimetagem seda tinglikult puudulikuks meediahügieeniks,» lausub Päi.

Tänapäeval kujundavad Päi hinnangul meedia- ja turundusmaastikku suunamudijad, kelle postitustes on keeruline eristada kontrollitud teadmisi, hinnanguid/arvamusi, isiklikku kogemust või näiteks reklaami. «Kindlasti soodustab selliste autoriteetide kujunemist asjaolu, et noortel on nendega lihtsam suhestuda,» märgib Päi ning lisab, et suunamudijad saavad, oskavad ja kasumi teenimiseks koguni peavad oma jälgijaskonda pidevalt kaasama, stimuleerima ja nendega kahesuunaliselt suhtlema. «Seeläbi seisabki noor inimene oma tõde otsides dilemma ees, näiteks kas kuulata teleris Irja Lutsarit, kes nädalast nädalasse hirmutab teadusega ja käsib kodus olla, või hoopis uskuda veenvat mõjuisikut, kes sotsiaalmeediakanalil sinuga suhtleb ja ütleb, et koroonaviirus on väljamõeldis.»

Päi on arvamusel, et sotsiaalmeedia tarbimise harjumus on muutunud, kuid tarbimishügieen pole lihtsalt järele jõudnud. «Noorte puhul on see kahtlemata eeskätt väljakutse õpetajatele ja lapsevanematele. Üks võimalik lahendus oleks koolipingis süstemaatilise meediahügieeni õpetamine, näiteks suunata lapsi ja noori mängulisel viisil otsima ja jälgima sotsiaalmeedia kanaleid ja kasutajaid, mis oskavad pakkuda meelelahutuslikku, ent samas ka uudisväärtuslikku ning kontrollitud sisu vastutavalt väljaandjalt.»

Võtab sõnad tagasi

Pea kuu kestnud kirjavahetuse vältel eitas Taimre esmalt blogis öeldut, kuid nõustus lõpuks oma soovitusi kommenteerima. Viimasel kuul kadus blogija sotsiaalmeediast kaks videot, kus ta räägib, et depressiooni pole olemas ning antidepressante ei peaks võtma. Lisaks tekkis kohe pärast ajakirjaniku pöördumist blogisse klausel, et postituse sisu on vaid informeerimise eesmärgil, blogija ei vastuta selle õigsuse eest ning tegemist pole meditsiiniliste soovitustega.

Enda sõnul ei ole Taimre soolte sügavpuhastust kiitnud, vaid pigem oli tegu kogemuse jagamisega. «Mis täpsemalt sealt positiivset on, mis selle ajal juhtus?»

Operatsiooni järel kuivpaastu tegemise kohta ütleb Taimre, et tegu ei olnud kuivpaastu, vaid tavalise paastu soovitamisega. «Jah, teadus tõestab, et paastumine kiirendab tervenemist. See on inimestele ja ka loomadele loomupärane viis terveneda,» mainib ta ja lisab, et nõustub eksperdi hinnanguga, et pikalt vedelikuta olek lõppeb surmaga.

Depressiooni põdevatele inimestele antidepressantide mitte võtmise soovitamist on Taimre sõnul valesti mõistetud. «Olen tänaseks video eemaldanud oma vaimse tervise säästmise nimel.»

Naistearstide ebapädevateks ning manipuleerivaks nimetamist Taimre ei eita. «Mind siiralt huvitab, miks on naistearste, kes patsientidega manipuleerivad või muul moel ebapädevust üles näitavad?» küsib ta. «Minu väide on igati põhjendatud ja toetub naiste endi kogemustele.»

Veel ütleb blogija: «Jään aga huviga ootama artiklit, sh imelisi tervenemislugusid, mida mu jälgijad saatsid oma tervenemise kohta, milleni nad jõudsid minu abiga!» Olgu nendestki paar näidet lisatud:

Taimre pidev pillidevastane võitlus pani mind pooleks aastaks pillidest loobuma. Minu probleem oli igapäevane nutmine tühiste asjade pärast. Nüüd ei mäleta, kuna viimati nutsin. Ma olen talle tänulik selle lükke eest.

Ma olen tänu temale suures osas lahti saanud depressiivsest meeleolust ja õppinud end armastama. Lisaks sain tänu temale selgeks, et hormonaalsete kaitsevahendite peale ma minna ei soovi ning et naistearsti tuleb valida.