Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Jaanuaris kasvas ainsana Keskerakonna toetus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Keskfraktsiooni juht Kadri Simson erakonna peakontori uksel.
Keskfraktsiooni juht Kadri Simson erakonna peakontori uksel. Foto: Mihkel Maripuu

Jaanuaris tõusis parlamendierakondadest ainsana Keskerakonna toetus ja seda viie protsendipunkti võrra, selgub BNSi tellitud TNS Emori uuringust.
 

Kui möödunud aasta detsembris toetas Keskerakonda 22 protsenti küsitlusele vastanuist, siis jaanuaris oli toetus tõusnud 27 protsendile.

Reformierakonna toetus on langenud detsembriga võrreldes 33 protsendilt 30 protsendile, Isamaa ja Res Publica Liidu toetus on langenud 16 protsendilt 13 protsendile ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus kukkus 22 protsendilt 19 protsendile.

Kuna jaanuaris oli vaid üks küsitlusperiood, siis võimaliku juhusliku muutuse tõenäosus on oluliselt suurem kui eelnevatel kuudel ning enamik muutusi on statistiliselt mitteolulised, märkis TNS Emori uuringujuht Aivar Voog. «Näiteks Reformierakonna toetusreiting ongi viimase poole aasta jooksul liikunud vahemikus 30-33 protsenti,» sõnas ta.

«Kuid arvan, et osadel muutustel võivad olla ka uuringu välised põhjused. Küsitlusperiood sattus Keskerakonna seotud skandaalide keskele. Tõenäoliselt tundus paljudele Keskerakonna kunagistele pooldajatele süüdistused vähemalt esialgu ebaõiglastena ja selle tõttu toimus paariprotsendiline toetajate liikumine näiteks sotsidelt Keskerakonnale,» põhjendas Voog.

«Tegemist võib olla lühiajalise emotsionaalse reaktsiooniga – uuringu küsitlusperiood sattus lihtsalt lühiajalisele emotsionaalse reaktsiooni kõrghetkele.»

IRLi toetusreiting langes ja ootab Voogi hinnangul nähtavasti nende suurkogu tulemusi ja kas nende uue juhiga erakond suudab oma kuvandit puhastada eelnevate skandaalide tagajärgedest.

Ka ainult eestlaste seas kosus jaanuaris ainsana Keskerakonna toetus, tõustes kuuga 10 protsendilt 12 protsendile.

Enim toetavad eestlastest küsitletud jätkuvalt Reformierakonda, kuid detsembriga võrreldes on selles jaotuses Reformierakonna toetus kukkunud 38 protsendilt 37 protsendile.

Kui Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) toetus eestlaste seas tõusis järjepidevalt kuni möödunud aasta augustini, mil toetus oli 27 protsenti, siis 2011. aasta detsembriks oli toetus langenud 24 protsendile ja selle aasta jaanuariks 23 protsendile.

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) toetus eestlaste seas langes detsembriga võrreldes 19 protsendilt 17 protsendile. IRLi toetus selles jaotuses on langenud 2011. aasta oktoobrist alates, mil toetus eestlaste seas oli 20 protsenti.

Küsitlusperioodil vahemikus 16. jaanuarist kuni 22. jaanuarini küsitleti kokku 389 valimisealist kodanikku.

Jaanuaris oli «ei oska öelda» vastanute osakaal 28 protsenti.

Erakondade toetusprotsendid on näidatud nendest, kellel on erakondlik eelistus, seega «ei oska öelda» vastanute protsent elimineeritakse. Antud andmete näitamise viis muudab erakondade toetusprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega.

Seega antud andmete esitamine võimaldab näha erakondade võimalikku osakaalu riigikogus, kui valimised oleks toimunud uuringu küsitlusperioodil ja antud kandidaatide valikuga.
 

Tagasi üles