PRESIDENDI KÕNE ⟩ Kaljulaid poliitikutele: otsustada on vaja. Isegi kui kaasneb ajutine mõistmatus

President Kersti Kaljulaid juhtis oma tänavuses vabariigi aastapäevale pühendatud kõnes tähelepanu kriitilistele teemadele, kus riigijuhtidel on vaja lõpuks otsused ära teha, isegi kui see peaks valijate seas mõistmatust tekitama.

«Ei saa jätta võitlust kurjusega me ühiskonnas, näiteks perevägivallaga. Ei tohi edasi lükata vaimselt või füüsiliselt kannatanute uuesti jalule aitamist. Ei saa edasi lükata rohepööret, sest muidu on tulevikus hädas meie lapsed. Ei saa loobuda tööst ühtse Eesti kooli nimel, kuigi tänases päevas võib otsustamine ebamugav olla. Ei saa leppida, et pealinna ja muu Eesti arenguvahe käriseb järjest suuremaks,» tõi Kaljulaid näitena välja teemasid, kus on täna probleeme.

«Neis asjus ei tee jutuga midagi ära. Otsustada on vaja. Isegi kui kaasneb ajutine mõistmatus ja populaarsusnäitajad saavad pihta. Küll valija mõistab, kui ka mitte kohe,» rõhutas ta.

Kindlust on vaja

Ühtse Eesti kooli puhul pöördus riigipea teistsuguse kultuuri- ja keeletaustaga kaasmaalaste poole järgnevalt:

«Saan aru, et teil on seda raske mõista, aga nii see lihtsalt on – eestlastena vajame kindlat teadmist, et saame kõikide siin koolis käinud inimestega eesti keeles rääkida. Vajame veendumust, et kõigil siia sattunuil, ükskõik kas nad on tulnud varem või nüüd, on võimalus ja isegi kohustus panna oma laps eestikeelsesse kooli. Usku, et suudame kõigile siin kasvavatele lastele pakkuda sissevaadet meie keelde ja kultuuri määral, mis aitab neil kujuneda Eestit ja eestipärast armastavateks või vähemalt mõistvateks kaasteelisteks.»

Kui meil on see kindlus, oleme Kaljulaidi hinnangul avatumad ja uudishimulikumad ka muude kultuuride suhtes, kes meie keskel killukestena toimetavad.

Eesti roheline arengumudel

Regionaalarengust rääkides, märkis president, et Eesti riigi tulud ei jagune ka üle Eesti õiglaselt. «Enne jõule kõrgemast kohast Tallinnale vaadates nägi iga linnakodanik, et ta elab säravalt jõukas linnas, kus jätkub ilule ja elule. Võib-olla mitte alati abivajajale ja vanale, aga see on jaotuse, mitte koguressursi küsimus,» lausus ta.

Kaljulaid jätkas: «Ent Jõgeval, Hiiu-, Pärnu- ja Setumaal ei sära mitte suurlinna tuled, vaid inimeste soe süda läbi nende silmade. See on ilusam ja soojem, õmblusteta ühiskond, kus omavalitsus toetub paljuski vabatahtlikule, et koos aidata hädas last või vanurit, teha midagi rõõmsat ja toredat. Aga seda soojust ja headust aitab hoida ebaõiglaselt väike osa me riigituludest.»

«Paljud maailma edukaimad riigid on teinud vea ja lasknud suurlinnadel saada koormaks iseendale,» rääkis riigipea. «Tõeliselt meeldivat linnaruumi enam ei jätku, sest iga ruutsentimeeter on kallim kui inimeste heaolu. Tööjõudu ka enam ei jätku, sest valdava osa inimeste, ka kõrgelt haritute sissetulek ei võimalda ühe inimpõlvega korterilaenu tagasi maksta.»

«See juhtus, sest õigel ajal ei jätkunud julgust kulutada poliitilist kapitali nii, et ei väheneks sotsiaalne liikuvus ega kitseneks tulevaste põlvede valikuvabadus kogu riigis,» tõdes ta.

President tegi ettepaneku, et kohalikud omavalitsused vajavad ka uut maksumudelit. «Sellist, mis motiveeriks maaomavalitsusi ja maainimesi oma valda uusi ettevõtjaid kutsuma. Kõige raskem ülesanne, mille lahenduse peame tänavu järgmisteks kümnenditeks kindlasti kokku leppima, on Eesti roheline arengumudel.»

Vajume samasse sohu

Kaljulaid tegi juttu ka koroonaviirusest ja selle vastu vaktsineerimisest. «Jah, vaktsineerimine on vabatahtlik, kuid juba täna, kui vaktsiine kõigile ei jagu, on meil liiga palju neid, kes saaksid, aga ei taha ennast vaktsineerida. Usaldame neid teadlasi ja arste, kes on need vaktsiinid ohutuks tunnistanud!»

Ka viimase aja erinevad korruptsiooniskandaalid on saanud riigipealt oma kõnes tähelepanu. «On veel üks koht, kus me peame saama palju paremaks. Muidu vajume samasse sohu, kus on juba ees palju kommunismi ikke alt vabanenud saatusekaaslasi. Korruptsioon halvab arengu, riigijuhtide vastutulekud sõpradest ärimeestele peletavad ausaid ettevõtjaid – lahkuvad nii omad kui need, kes meie ärikliimat varem kiitnud on ja just sellepärast siia tulnud ongi.»