Galerii ja video: holokausti memoriaali avamine

Rahvusvahelise holokaustipäeva puhul avati täna lõunaajal Tallinnas Eesti juudi kogukonna hoones holokausti memoriaal, kuhu on koondatud Eestis hukatud 974 juudi rahvusest inimese nimed.

Nimekirjas on need, kes mõrvati Tallinna keskvanglas, Tartu tankitõrjekraavis, Harku rabas, Pärnu lähistel metsas, Loode metsas Kuressaares ja teistes kohtades.

Lisaks klaastahvlitele kantud nimedele on memoriaalis stend Wannsee konverentsi kohta, kus Natsi-Saksamaa juhtivad ametnikud kooskõlastasid tegevuskava juudi rahva totaalseks hävitamiseks ning millest tänavu jaanuaris möödus 70 aastat.

Lisaks on memoriaalis meenutustahvel folkloristile ja rahvaluuleteadlasele Uku Masingule ning tema naisele Ehale, kes varjasid Saksa okupatsiooni ajal juudi rahvusest tudengit, hilisemat tuntud folkloristikaprofessorit Isidor Levinit, ja päästsid tema elu.

Eesti juudi kogukonna esinaine Alla Jakobson ütles, et memoriaali avamist ajendas see, et Eesti juudi kogukonnal õnnestus kokku koguda kõigi Eesti pinnal hukatud rahvuskaaslaste nimed.

«Meie kogukond otsustas, et just nüüd on viimane aeg, et välja tuua need nimed, et nad jääksid meie südamesse. Ja et me teaksime, et need nimed on siin meie kogukonnas. Sest niikaua kui on nimi, kõlab ka mälestus,» sõnas Jakobson.

«Me peame täna ja tulevikus korraldama oma elu nii, et mitte kunagi mitte ühegi rahvaga ei juhtuks see, mis juhtus holokaustil.»

Memoriaali avanud peaminister Andrus Ansip ütles, et Eesti kaotas holokausti käigus terve kogukonna.

«Mõistan ja jagan seda leina ja valu, mida on teie kogukonnale põhjustanud holokaust. Täna avatav galerii jäädvustab koletute inimsusvastaste kuritegude 974 ohvri mälestust. See tähendab 974 traagilist saatust, ligi tuhandet meie kaasmaalast, väikese Eesti jaoks tervet kogukonda,» lausus peaminister.

«Väikese rahvana on eestlased alati mõistnud juutide kannatusi ja pidanud kalliks juutide sõprust. Hindame kõrgelt meie juudi kogukonna panust Eesti Vabariigi sünni-, taassünni- ja eduloos – alates juudi vabatahtlikest Eesti rahvaväes Vabadussõjas kuni Eestile kuulsust ja edu toonud kultuuri- ja majandustegelasteni,» sõnas Ansip.

Saksa armee hõivas Eesti alad 1941. aasta suvel. Okupeeritud territooriumile jäi ligikaudu tuhat Eesti juuti. 1942. aasta alguseks olid natsid koostöös kohalike käsilastega nad hukanud. See andiski aluse Wannsee konverentsil raporteerida, et Eestis on nn juudi-küsimus lahendatud.

Memoriaali rajamist rahastasid Eesti Vabariigi valitsus ja USA juudi jaotusfond.