/nginx/o/2021/01/29/13601950t1h8cec.jpg)
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel tehtud küsitlusest selgus, et 53 protsendi vastajate arvates tuleks koroonaviiruse leviku tõkestamiseks sulgeda Eesti ühiskond eelmise aasta kevadega sarnasel määral ning 43 protsenti ei pea seda vajalikuks.
Viimastel nädalatel on taas kasvanud nakatumine koroonaviirusega ning 18. veebruaril kinnitas valitsus täiendavad piirangud, mis hakkasid kehtima 22. veebruaril. Küsitlus tehti ajal, kui sellest nädalast kehtima hakanud täiendavad piirangud olid inimestele teada.
Vastajatelt küsiti, kas nende arvates tuleks koroonaviiruse leviku tõkestamiseks sulgeda Eesti ühiskond eelmise aasta kevadega sarnasel määral? 53 protsenti vastas «jah» või «pigem jah», 43 protsenti «pigem ei» või «ei» ning viis protsenti ei osanud vastata.
Üle 50-aastaste ning eesti rahvusest vastajate seas pooldab rangeid piiranguid üle 50 protsendi vastajatest. Alla 50-aastaste ja muust rahvusest vastajate seas jääb ühiskonna sulgemise pooldajate osakaal alla 50 protsendi.
Lisaks küsiti, kui rahul ollakse valitsuse praeguse tegevusega koroonaviiruse leviku tõkestamisel? 47 protsenti vastas «ei ole rahul» või «pigem ei ole rahul», 46 protsenti vastas «rahul» või «pigem rahul» ning seitse protsenti ei osanud öelda.
Valitsuse tegevusega koroonaviiruse leviku tõkestamisel rahulolevate ja rahulolematute osakaal on seega praktiliselt võrdne. Sarnasel tasemel oli rahulolu ka eelmise aasta detsembri esimeses pooles, kui 50 protsenti ei olnud rahul ning 45 protsenti oli rahul. Eelmise aasta aprillis, kui Eestis kehtisid oluliselt rangemad piirangud, oli valitsuse tegevusega rahul 73 protsenti vastajatest ning 23 protsenti ei olnud rahul.
Norstati kiirküsitlus tehti 18.–19. veebruaril 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 500 vastajat.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)