Eestis on linnugripi inimeselt inimesele levimise tõenäosus väga väike

Praegu kättesaadavad epidemioloogilised ja viroloogilised tõendid viitavad, et A(H5N8) gripiviirus ei ole omandanud inimeselt inimesele püsiva leviku võimet Foto: Mailiis Ollino

Praegu kättesaadavad epidemioloogilised ja viroloogilised tõendid viitavad, et A(H5N8) gripiviirus ei ole võimeline püsivalt inimeselt inimesele nakkama, seega on selle levimise tõenäosus väike. Inimene on seni linnugrippi nakatunud vaid kokkupuutel haigestunud linnuga.

Venemaa teadlased avastasid esimese linnugripi H5N8 inimesele kandumise juhtumi ning edastasid hoiatuse Maailma Terviseorganisatsioonile (WHO), teatas laupäeval tervise- ja tarbijakaitseameti direktor.

«Seni ei ole Eestis registreeritud, et eriti patogeenne linnugripi viirus võib levida ka inimeselt inimesele, kuid seda ei saa täielikult välistada,» ütles gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova. Ta lisas, et kehtib soovitus linnugripi riskipiirkondadesse mitte sõita, lindudega kokkupuudet tuleks siiski vältida ning kindlasti ei maksa surnud linde puutuda.

Sadikova rääkis, et eriti ettevaatlikud peaksid olema inimesed, kellel on kokkupuude lindudega – näiteks linnukasvatajad ja -käitlejad peaksid kasutama kaitsevahendeid – respiraatorit, kaitsekindaid ja  -prille.

Inimesed, kes on kokku puutunud haigete kodu- või metslindudega ning nende väljaheitega, peavad jälgima 10 päeva jooksul oma tervist ning silmapõletiku või gripitaoliste sümptomite ilmumisel (palavik alates 38 kraadi) peavad viivitamatult arsti poole pöörduma.

Linnugripi haigusnähud inimesel:

• kõrge palavik (alates 38 kraadi),
• pea-, lihas- või kurguvalu; 
• köha ja nohu;
• hingamisraskused;
• silma sidekesta põletik;
• kõhulahtisus.

Haiguse raskeim tüsistus on kopsupõletik, millega võib kaasneda hingamispuudulikkuse sündroom.