Välismääraja ⟩ Eva-Maria Liimets: julgeolekupoliitikas Eesti muutusi ei toeta

Välisminister Eva-Maria Liimets, riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja saatejuht Erkki Bahovski võtsid Kuku raadio saates «Välismääraja» vaatluse alla Eesti välispoliitika hetkeseisu ning uue valitsuse prioriteedid lähtuvalt eelmisel nädalal riigikogus peetud aastakõnedest.

Esimesena puudutati Hiinat, mida Liimets jõudis kõnes vaid kaudselt mainida, kui ta rääkis väärtuspõhise maailmakorra kaitsest. Liimets kordas raadiosaates, et Eesti huvides on väärtuspõhise ruumi kasvamine. Eesti ise on selgelt selles suunas töötanud ja jätkab seda ka edaspidi.

Kui rääkida konkreetselt Hiinast, siis Hiina ja Euroopa Liidu vahel on loodud inimõiguste dialoog, kus EL tõstatab põhiõiguste kaitset puudutavaid muresid. Hiina jääb maailmas oluliseks riigiks ning on näha, et viimastel aastatel on nad oma mõjuvõimu kasvatanud. Seetõttu on väga oluline, et Euroopa Liidu riigid ühtselt leiaksid viisi, kuidas Hiinaga suhelda, selgitas Liimets.

Mihkelson täiendas, et päris üheselt ei saa ka öelda, et Hiina tahab peale teist maailmasõda loodud maailmakorda täielikult muuta. Hiina on olnud osaline korra loomises ning 1971. aastal sai ta ÜRO julgeolekunõukogu alaliseks liikmeks. Samuti on Hiina nüüd kaasatud maailma kaubandusorganisatsiooni. Hiina mõju tasakaaluks on oluline tugevdada ühtsust Euroopa Liidu sees ning suhteid Ameerika Ühendriikidega, sõnas Mihkelson. Siinkohal on ka Eestil vaja teha otsuseid, millises koosluses ja millise laua taga tahame oma sõnaga esindatud olla. 

Üle ega ümber ei saa Eesti välispoliitika puhul Venemaast. Bahovski küsis, kas praegu on õige ajastus saata Kremlile sõnum, et Eesti on valmis piirilepingu küsimust uuesti avama. Liimets selgitas, et tema välispoliitika aastakõne oli uue valitsuse avakõne. Seega ei kavatse nad piirileppe ratifitseerimisega kiirustada, küll aga näidata, et valmisolek piirileppe lahendamiseks on olemas. 

Mihkelson rõhutas üle, et Eestil pole kavatsust hakata tegema ekstrasamme: ei juhtu nii, et Eesti ratifitseerib ära ning jääb ootama, mida Venemaa teeb. Eesti valitsus on väljendanud soovi kahepoolsete suhete arenguks, aga nüüd jääb diplomaatide tööks leida võimalusi küsimuste lahendamiseks. Lisaks piirile on nende seas näiteks setode mure, et Venemaa takistab lihtsustatud korras viisa andmist või pensionilepingu pikendamine, tõi Mihkelson välja. Tema hinnangul ei ole kõigile rahvusvahelistele probleemidele vaatamata normaalne, et kahe naaberriigi välisministrid kohtusid viimati kuus aastat tagasi.

Euroopa puhul on aktuaalseks küsimuseks Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni üleskutsed Euroopa strateegilisele autonoomiale. Liimets toonitas, et Eesti julgeoleku aluseks on koostööd NATOga ning meie jaoks on väga tähtis USA kohalolek Euroopas. «Julgeoleku- ja kaitsekoostöö kontekstis Eesti muutusi ei toeta. Mis aga tähendab ka seda, et Euroopa Liidus me soovime kaasa mõelda, kuidas Euroopa saab oma mõjukust kasvatada, olla ühtsem ja tugevam,» ütles välisminister.