Libeduse tõrjeks teedele pandud sool meelitab ligi metskitsi ja põtru

Metskits. Pilt on illustratiivne. Foto: Elmo Riig / Sakala

Libeduse tõrjeks maanteedele laotatud sool meelitab metskitsi ja põtru seda lakkuma, mis võib omakorda raskeid liiklusõnnetusi põhjustada.

«Metskitsi ja põtru võib maanteedele meelitada sool, mida nad aeg-ajalt vajavad. Olen ka ise näinud öösel keset Tallinna-Tartu maanteed upakil soola lakkuvat põtra,» lausus keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Peep Männil. 

Keskkonnaeetik Mattias Turovski tõi samuti välja, et sool on metsloomale vajalik toitaine, mis võib muuta maantee metslooma jaoks atraktiivseks. Talvine lumevaip muudab aga loomad tavapärasest veel julgemaks, et soolast maanteed uudistada.

«Talvel on kogu maastik ehk mets, lagendikud ja maanteed palju monokroomsemad kui suvel – kõik on ühtlasemalt mustvalgem. See võib mõneti muuta looma maanteel julgemaks, sest maantee ei erine nii märgiliselt ülejäänud maastikust. Lisaks on maanteid, automüra ning lõhnu talvel metsa sisse palju kaugemale näha ja tajuda, mis samuti võib loomi maanteelähedusega rohkem harjutada,» rääkis ta.

Lisaks võib Turovski sõnul maantee mõne looma jaoks ligitõmbav olla, kuna tume maantee on lume alla mattunud maastikust alati mõnevõrra soojem. Loomad võivad selle vastu huvi tunda, sest kasvõi 1–2 kõrgemat soojakraadi tähendab mitte talvituvatele loomadele energiasäästu.

Gjensidige kahjukäsitlusosakonna juhataja Maarika Mürk selgitas, et metsloomaga kokkupõrkeid tuleb üle Eesti ette üha rohkem: Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) statistika kohaselt on metsloomadega kokkupõrgete arv kasvanud aastatel 2017–2019 kolmandiku võrra. 2019. aastal juhtus metsloomadega 4800 kokkupõrget, mille kaskokindlustuse ehk vabatahtliku sõidukikindlustuse kogukahju oli 11,2 miljonit eurot.