/nginx/o/2012/01/27/930292t1h87b9.jpg)
Võnnu vallavanema eestvedamisel saatsid kuue valla juhid presidendile, peaministrile ja teistele kõrgetele juhtidele kirja, kus paluvad Võnnu päästekomando alles jätmist.
Vallavanemad pöördusid päästekomando kaitseks riigijuhtide poole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teatavasti plaanib päästeamet sulgeda üheksa päästekomandot ning Võnnu komando on üks neist. Seetõttu saatsid Ahja, Haaslava, Meeksi, Mooste, Mäksa ja Võnnu vallavanemad pöördumise presidendile, peaministrile, siseministrile, regionaalministrile, riigikogu esimehele ning päästeameti peadirektorile.
«Oleme seisukohal, et Võnnu päästekomando olemasolu ja säilimine on hädavajalik piirkonnale, mis moodustab terve Kagu-Tartumaa ja Põhja–Põlvamaa,» kirjutatakse pöördumises. «Üle-eestilise küsitluse järgi elab siin piirkonnas ligi 25 protsenti rohkem inimesi, kui on tegelikult sisse kirjutatud.»
Seega ületavat komando teenistuspiirkonna elanike arv tegelikult 5000 inimest, mis on komando olemasolu üheks kriteeriumiks.
Välja on toodud veel terve rida põhjuseid, miks ei tohi komandot kinni panna. Näiteks on vahemaad enamiku piirkonna külade ja Tartu vahel, kus asub lähim komando, liiga suured.
Teiseks paiknevad Võnnu päästekomando läheduses Emajõe Suursoo looduskaitseala kaitsealused piirkonnad ja ühed Eesti suurimad metsa- ja rabaalad. Kuivemate suvedega võivad tekkida suured tulekahjud. Ala olevat väga käidav kalameeste ja marjuliste poolt.
Kolmandaks – Järvseljal (Tartust ligi 40 km) paiknevad Eesti suurimad ürgmetsakvartalid ja Eesti kõrgeimate puudega metsakvartal. See on oluline väärtus Eesti riigile ja kultuurile, mida peab iga hinna eest hoidma ja kaitsma.
Veel on välja toodud, et Võnnu lähedal on suured sotsiaalse suunitlusega asutused – Võnnu hooldusravihaigla 40 kliendiga ning 10 km Võnnust Kastres asuv hooldekodu Härmalõng 40 kliendiga. Lisaks asub kohapeal Võnnu gümnaasium ja lasteaed 239 lapse ja lähedal Melliste algkool-lasteaed 135 lapsega ning Ahja keskkool 91 õpilasega.
Lähikonnas asub ka suurema tulekahjuriskiga mitu suuremat puiduettevõttet, samuti kõrgendatud päästevajadusega suured loomafarmid. Näiteks on 10 km kaugusel Poka 400-pealine lüpsifarm ja Kisla seafarm.
«Kuna Võnnu on endine kihelkonna keskus ja kogu Kagu-Tartumaa ja Põhja-Põlvamaa tõmbekeskus koos eri teenuste ja töökohtadega, siis on oluline selle tugeva keskuse säilimine ja võimaliku valdade liitumise tagajärjel ka Võnnu kui vallakeskuse säilimine,» kirjutasid vallavanemad. «Seetõttu on iga avaliku sektori esindatus Võnnus oluline tugi kogu piirkonna arengule ja sõnum riigi kohalolekust Eesti ääremaal.»
Riigi ühe institutsiooni lahkumine sillutaks nende hinnangul rohelise tee teistele asutustele ja elanikele äraminekuks. Sisuliselt antakse elanikele mõista, et selles piirkonnas elamine on igaühe enda risk ja avalike teenuste kohalolek ei ole vajalik.
Kuna Võnnu tõmbepiirkond piirneb ühelt poolelt Venemaaga, siis olevat tähtis, et selles piirkonnas on asutused, mis esindavad Eesti riiki ja tekitavad suuremat turvatunnet.
Vallavanemad leiavad, et päästeteenistuse ettepanek käivitada päästevaldkond selliselt, et kaasata vabatahtlikud päästjad elukutseliste päästjate kõrvale, eeldab suuremat reformi vabatahtlikkuse arendamisel. Eesti inimesed, asutused ja ettevõtted, eriti ääremaades, kus vaesus on suurem, ei ole praegu valmis võtma endale vabatahtlikku tööd. Neil on lihtsalt endal nii palju probleeme (äraelamisega).
«Ministeeriumite sõnum omavalitsustele on, et toetage ettevõtete teket oma valdades. Kuidas aitab Võnnu komando likvideerimine kaasa võimalike ettevõtjate püsimiseks ja asumiseks piirkonda?» küsitakse kirjas.