/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2021/02/21/13643179t1h3f42.jpg)
- HOIA äpp pole loodetult tööle hakanud
- Riik peaks kommunikeerima kriisi paremini
- Soomlaste rakendusest oleks õppida
Juhtkiri ⟩ HOIA hoiatus (3)
Covid-19 teavitusrakenduse HOIA puudulik töölehakkamine näitab, et pandeemiakriisiga võitlejad pole Eestis läbi mõelnud ei rakenduse toimimist ega kriisikommunikatsiooni. Võitjaid selles mängus pole.
Seni HOIA rakendusega seotud arvud pole just paljulubavad. Selle rakenduse on praeguseks alla laadinud vaid 19,9 protsenti elanikkonnast, ehkki teadlik oli sellest tervelt 92 protsenti. Lisaks on HOIA kaudu end haigeks märkinud kõigest 6,6 protsenti registreeritud haigestunutest.
Terviseameti ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) kodulehelt võib lugeda: «Kui me kasutaksime ainult äppi, võiks 60 protsendi elanikkonna kaetusega olla võimalik epideemiat ohjata. Tegelikkuses ei ole nii suure kasutajate hulga saavutamine vajalik, sest äpp on ainult üks mitmest vahendist meie tööriistakastis selle viiruse leviku piiramiseks.»
Paraku pole pandeemia levik peatunud ja mitte kuidagi pole jõutud ka selle 60 protsendi äpi kasutajateni elanikkonnast. Kogu HOIA rakendusega seotud küsimuse muudab veelgi keerulisemaks asjaolu, et keegi justkui ei tahaks riigile kingitud rakenduse eest edasi vastutada, ja nii oleme tunnistajaks bürokraatlikule pingpongile, kus terviseamet, sotsiaalministeerium ja TEHIK põrgatavad vastutuspalli omavahel.
Loomulikult – ja seda on korduvalt rõhutatud – sõltub pandeemiaga toimetulek eeskätt Eesti inimestest endist.
Tänasest uudisloost selgub eredalt, et soomlaste Koronavilkku on HOIAst paremini tööle hakanud. Nimelt on Koronavilkkuga võimalik kasutada rohkem seadmeid kui HOIAga ja pole siis imestada, et selle rakenduse on omaks võtnud ka enam inimesi kui Eestis. Koroonakriisis on kasulik omandada ka naabrite kogemusi – pole mõtet jalgratast leiutada. Kaalul on ikkagi inimelud.
Loomulikult – ja seda on korduvalt rõhutatud – sõltub pandeemiaga toimetulek eeskätt Eesti inimestest endist. Maskita ringikäimine ja lõbusad rahvarohked peod nullivad kõik pingutused ka parimate rakenduste olemasolu korral.
Pandeemiakriisil on ka välispoliitiline tahk. Eelmise aasta kevadel nägime, kuidas kippus lagunema Euroopa solidaarsus, kui igal riigil olid küüned enda poole ja piirid suleti. Löögi all oli inimeste vaba liikumise põhimõte Euroopa Liidus.
Ent see põhimõte saab toimida vaid juhul, kui iga riik teeb kodus oma asjad korda. Reedel viibis peaminister Kaja Kallas Soomes, kohtudes nii Soome presidendi Sauli Niinistö kui ka oma kolleegi Sanna Mariniga. Kallase visiidi põhiteemaks oli küsimus, kuidas taastada inimeste vaba liikumine Eesti ja Soome vahel.
Kui aga meil kodus võitlus pandeemiaga pehmelt öeldes logiseb – rakendused ei toimi, vaktsineerimine edeneb aeglaselt, kriisikommunikatsioon on nõrk ja inimeste käitumine vastutustundetu –, siis kuidas me saame nõuda Soomelt vaba liikumise taastamist?
Pandeemiakriisis oleme kõik koos – nii heas kui ka halvas. Sestap peaksid kriisiga võitlejad korraks maha istuma ja vaatama peeglisse, et mõista, mis on valesti läinud. Praegu on meil pandeemia kohta paraku rohkem küsimusi kui vastuseid.