Poliitikaguru ⟩ Eesti vaktsineerimisprotsessis on puudujäägid igas punktis

Raadio Kuku saate «Poliitikaguru» tänases osas arutlesid saatejuht Tõnis Leht, endine riigi peaprokurör Lavly Perling ja riigivalitsemise ekspert Rauno Vinni vaktsineerimise, koroonapiirangute, parteide toetusnumbrite ning uue valitsuse plaanide üle. 

Lavly Perlingu hinnangul on Eesti vaktsineerimisprotsessis puudujäägid igas punktis. Puudulikud on nii tööprotsessid ja logistika kui ka kommunikatsioon. Perling ootab, et suureneksid nädalavahetustel vaktsineerimise numbrid ning logistika poole pealt kaasataks paremad digilahendused. 

Rauno Vinni ütles, et seni on vaktsineerimist võetud kui tavalist keerulist ülesannet, kuid tegelikult on vaja seda võtta erakordse ülesandena, mis vajab täiesti teistsugust tiimi, juhtimist, mõtlemist. Vinni rääkis, et digilahendused on tulemas, kuid küsimus on selles, miks nii hilja. Tema arvates tuleks juurde tekitada ka mobiilsust. Vinni tõi välja, et kogu vaktsineerimiskommunikatsiooni oleks võinud algusest peale paremini korraldada, kuna veenmist vajavaid inimesi on palju. 

Tõnis Leht arvas, et veenmine läheb praktilise poole pealt lihtsamaks siis, kui riskirühmade järel hakatakse suuremaid gruppe vaktsineerima. Perling tõi välja, et üks suurimaid väljakutseid on vaktsiinivastastele suunatud kommunikatsioon. Üks võimalus seda teha on rõhuda vastutusele, jättes inimesele vabadus otsustada, kuid tuues välja selle otsuse tagajärjed. Näiteks võib tulevikus olla olukord, kus vaktsineerimata inimene ei saa reisida. 

Ka koroonapiirangute kohta leidis Perling, et kommunikatsioonis on olnud probleeme. Tema arvates oleks vaja selgemaid sõnumeid selle kohta, kust piirangute seadmise otsused tulevad ja mis on nende mõju. 

Vinni rääkis, et sel nädalal seatud piirangud on küllaltki leebed ning tuleks arvestada võimalusega, et need pikenevad. Vinni arutles selle üle, kui kaugele saab minna inimeste vastutusele rõhumisega. 

Selle teema juurest liiguti edasi parteide toetusnumbrite juurde. Tõnis Leht küsis, mis on Keskerakonna languse taga. Perling tõi välja, et languse taga on kolm punkti – Reformierakond, EKRE ja korruptsioon. «Ma arvan, et Keski valija on pettunud, et mindi koalitsiooni Reformiga,» ütles Perling. Ta märkis, et Keski langus on olnud sama suur kui EKRE toetuse tõus, mistõttu võib öelda, et Keskerakonna toetajad on liikunud EKREt toetama. 

Vinni rääkis, et tuleb meeles pidada sügisesi KOVi valimisi, mille osas tekib nüüd küsimus, kas praegune langus kahjustab Keskerakonna positsiooni Tallinnas ja Ida-Virumaal. Ta ütles, et Keskerakonnal on lootus kevadel taas tõusta, kuid siiski ta loodab, et Keski valijad võtavad korruptsiooni tõsiselt.

Viimases saateplokis arutleti uue valitsuse praktiliste kursimuudatuste üle ning fookuses oli vaenukõne reguleerimise taas päevakorda toomine. Perling ei näe vajadust vaenukõne täpsema reguleerimise järele ning tema arvates on meil juba praegu karistusseadustikus olemas punkt, millega vaenukõnelejaid karistada. «Me peame mõtlema, kas me tahame palju menetlusi või vähem viha. Karistusseadustiku muutmisel saame rohkem menetlusi,» sõnas Perling. 

Vinni ütles, et tema arvates on seaduseelnõu halvasti koostatud, kuna sellega kaasnevas seletuskirjas pole välja toodud selle mõju. «Mind tabas kummastus, et kuidas on võimalik nii halva eelnõuga välja tulla,» ütles Vinni.