Kohtumine tõestas aga, et Haavisto on diplomaatiline ja rahulik, kuid samas otsekohene poliitik, kes oskab vimkana ridade vahele peita teravusi. Võib ju öelda, et Lavrov ei püüdnudki Haavistot – ta ju ikkagi sõbraliku Soome esindaja – Borrelliga sarnaselt tümitada, kuid selge on seegi, et Haavisto läks kohtumisele kindla plaaniga.
Ta toonitas korduvalt, et pole Peterburis mitte ainult kui külaline Helsingist, vaid kogu ELi huvide esindaja. Seejuures torkis ta faktidega auklikuks Vene propagandaloosungid Ukraina sõjast ning sundis Lavrovigi rääkima Aleksei Navalnõist. Mitte et ta oleks öelnud midagi uut, aga Kremli esindaja jaoks on juba opositsionääri nime suhu võtmine piisavalt ebamugav.