Nädala tegija ⟩ Kristjan Port: Eesti peaks dopingukasutamises olema jäigem

Eesti sporti lõi taas doping sisse, kui kolmapäeva õhtul tuli uudis, et maadleja Heiki Nabi A-proov polnud dopingust puhas. Saatejuht Meelis Atonen kutsus Kuku raadio saatesse «Nädala tegija» külla spordibioloog Kristjan Porti, et täpsustada Nabi juhtumi üksikasju ning rääkida dopingukasutamisest laiemalt. 

Atonen tõi saate algul välja, et talle tundub Heiki Nabi siiras, kui ta lükkab tagasi dopingukasutamist. Port tunnistas, et kui ta oleks tavaline inimene, siis võiks sama öelda, aga pärast kõiki Eesti dopingujuhtumeid peab ta olema ettevaatlik. Teisalt aga võib see tähendada, et isegi kui leitakse, et inimene süüdi ikkagi ei ole, siis enda sees oled tema juba süüdi mõistnud, arutles Port, miks tal on keeruline seisukohta võtta. 

Heiki Nabi juhtumi puhul tuleb kindlasti rõhutada, et täna on teada vaid see, et Nabi on andnud halva leiuga dopinguproovi. Porti sõnul võib halval leiul võib olla väga ilus põhjus, mis vabastab inimese süüst. Protsessi käigus peab sportlane esitama taotluse B-proovi avamiseks ning kuigi tõenäosus muu tulemuse leidmiseks on väike, on see ikkagi olemas. Nabi on ka teada andnud, et ta taotleb teise proovi avamist. 

Samuti tuleb arvesse võtta, et dopingukahtlused jätavad mainele jälje ka siis, kui need ei leia tõestust. Port avaldas kahetsust, et Eesti sõpradele jääb ikkagi meelde, et mingi jama oli ning see on kurnav ka väljapoole. 

«Minu meelest Eestis on need asjad paigast ära. Aktsepteeritakse rahalist kaotust, aga kogu riigi jaoks on mainekahju rahas mõõtmatu. Me peaksime olema süsteemis jäigemad,» sõnas Port. Jäigemad mitte ainult karistamisel, vaid pingutama rohkem puhta spordi nimel, täpsustas ta.

Porti sõnul jääb ametlike testidega vahele umbes poolteist protsenti dopingukasutajaid. Erinevad analüüsid aga viitavad, et dopingukasutajate arv jääb pigem 30 protsendini. Kasutajate hinnang on tehtud kindlaks uuringutega, mis võimaldavad inimestel rääkida ilma kohtusse jõudmata. 

Uuringute järgi on tippsportlaste hulgas kasutajaid 3–4 protsenti, aga elu jooksul kasutanud inimeste arv tõuseb 30–40 protsendini, mõnel spordialadel isegi 50 protsenti. Positiivsest küljest vaadates tähendab see ka, et 50–70 protsenti ei ole kunagi elu jooksul dopingut kasutanud. 

Port tõi välja, et naiste riskikäitumine on väiksem. Elu jooksul on dopingut kasutanud sõltuvalt spordialast 2–18 protsenti naisi, meeste puhul kasutamine 18 protsendi pealt alles algab. 

Pärast Londoni olümpiamänge suurendati uurimispõhisust, et informatsiooni kogutaks rohkem ja teste saaks sihtida just võimalike kasutajate pihta. Nabi puhul aga oli tegemist Eesti antidopingu liidu korraldatud regulaarse testiga, täpsustas Port.