/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/02/19/13638667t1hd045.jpg)
Eurobaromeetri värske uuringu järgi suitsetavad Eesti elanikud võrreldes varasemaga aina vähem ja igapäevaste suitsetajate osakaal on langenud 18 protsendini.
Eesti elanikud suitsetavad aina vähem
2020. aasta andmeid 2017. aastaga võrreldes on suitsetajate osakaal vähenenud 5 protsendi võrra ja 2006. aastaga võrreldes 15 protsenti.
«Kuigi suitsetamisest on väga raske loobuda, siis üha enam Eesti suitsetajatest on sellega edukalt hakkama saanud,» ütles MTÜ NNA Suitsuvaba Eesti tegevjuht Ingmar Kurg.
Euroopas on igapäevaseid suitsetajaid keskmiselt 23 protsenti elanikkonnast. Kõige enam on igapäevaseid suitsetajaid Kreekas ehk 42 protsenti, Bulgaarias 38 protsenti, Horvaatias 36 protsenti, Lätis 32 protsenti ning Tšehhis ja Rumeenias mõlemas 30 protsenti.
Kõige vähem on igapäevaseid suitsetajaid Rootsis – 7 protsenti, Hollandis ja Ühendkuningriigis mõlemas 12 protsenti, Soomes 15 protsenti ning Taanis 16 protsenti. Eesti ja Iirimaa jagavad 18 protsendiga igapäevaste suitsetajate osakaaluga 6.-7. kohta Euroopa kõige vähem suitsetavate riikide edetabelis.
«Nii Euroopas kui ka Eestis on tavapärane, et suitsetajaid on rohkem meeste seas,» ütles Kurg. Eurobaromeetri järgi suitsetas Eestis meestest 22 protsenti ning naistest 16 protsenti. Euroopa vastavad keskmised näitajad on 26 protsenti ja 21 protsenti.
Teiste tubaka- ja nikotiinitoodete seast kasutab Eesti elanikkonnast igapäevaselt või aeg-ajalt vesipiipu 8 protsenti, tubakaga või tubakavaba snusi 3 protsenti, e-sigarette 2 protsenti ning kuumutatava tubaka tooteid üks protsent. Eesti elanikest on vesipiipu vähemalt korra proovinud 46 protsenti, e-sigaretti 25 protsenti, snusi 19 protsenti ja kuumutatavat tubakat 8 protsenti.
Suurem osa loobub ilma abivahendita
Eurobaromeetri uuringus selgus, et 84 protsenti Eesti ja 76 protsenti Euroopa endistest suitsetajatest ja suitsetamisest loobumist proovinutest ei kasutanud loobumiseks ühtegi abivahendit.
13 protsenti nii Eestis kui ka Euroopas kasutas nikotiini asendusravi tooted nagu näiteks nikotiiniplaastreid ja nikotiininätse. 7 protsenti Eestis ja 11 protsenti Euroopas kasutas suitsetamisest loobumiseks e-sigaretti. Suitsetamisest loobumise nõustamist kasutas Eestis 3 protsenti ja Euroopas 6 protsenti.
Suitsetamine on endiselt suurim välditav terviserisk Euroopas, kus sellest tingitud terviskahjude tõttu sureb igal aastal 700 000 inimest. Ligikaudu 50 protsenti suitsetajatest sureb enneaegselt, mistõttu kaotatakse iga suitsetaja kohta keskmiselt 14 eluaastat.