:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/02/17/13635107t1hcdc1.jpg)
Välisluureameti peadirektor Mikk Marrani sõnul on Hiinal ambitsioon teha teised riigid endast tehnoloogiliselt sõltuvaks.
Eesti luure raport ⟩ Marran: sõltuvus Hiina tehnoloogiast on oht Eesti julgeolekule (9)
«Mida vähem on Hiina kommunistliku partei poolt kontrollitavad tehnoloogiat Eesti olulistes süsteemides, seda parem. Sõltuvus Hiina tehnoloogiast on potentsiaalne oht Eesti julgeolekule,» ütles Marran välisluureameti aastaraporti esitlusel.
Välisluureamet on täheldanud, et Hiina välispoliitika on Lääne suunas järjest vaenulikum. Hiina Kommunistliku Partei välispoliitilist mõtlemist juhib plaan luua niinimetatud ühtse saatusega riikide kogukond. Hiina kutsub riike tihedamale koostööle võitlema näiteks kliima soojenemise või koroonakriisi vastu.
«Sellega käib kaasas aga Hiina jõuline enesekehtestamine ja oma riigikorra pealesurumine. Hiinaga koostöö tähendab enamasti koostööd üksnes Pekingi tingimustel. Näide sellest on Hiina käitumine koroonapandeemia ajal. Hiina eksportis päästekuvandit, kuid samal ajal tegelesid Hiina Kommunistliku Partei kontrollitud meediakanalid Lääne naeruvääristamiseks. Sõnum oli, et ainult Hiina poliitilise süsteemiga saab viiruse alistada,» rääkis Marran.
Sarnast sõnumit on Hiina kõneisikud hakanud jõuliselt edastama ka lääne infokanalites.
«Me näeme üldist murettekitavat trendi, et Hiina jutupunkte levitatakse järjest rohkem, näiteks ka Lääne enda mõttekoda laste poolt. Rafineeritud juhtudel tehakse Hiina suhtes veidi kriitikat, aga kriitika kattevarjus esitatakse enamasti moraal, et Hiinaga tuleb kohaneda ja tema reeglitega arvestada,» märkis Marran.
Välisluureamet nendib värskes aastaraportis, et Hiina on seadnud sihiks saada tehnoloogia valdkonnas täiesti iseseisvaks. Küberluure on samuti olnud Hiinale üks traditsioonilisi vahendeid, mille abil välismaise kõrgtehnoloogiani jõuda. Oma tegevuse õigustamiseks tegutseb Hiina Lääne monopoli lõhkumise sildi all, ning selleks on tema arvates lubatud kõik vahendid.
«Maailmas sõltuvuse tekitamine Hiina tehnoloogiast on riigi juhtkonna kindel strateegiline eesmärk,» seisab aastaraamatus. Hiina ehitab üles autonoomset globaalset ökosüsteemi, kus asjade interneti, tehisintellekti, pilveteenuste ja ülikiire interneti ajastul mängivad keskset rolli Hiina tehnoloogia integreeritud lahendused.
Hiina mõjutustegevus kolib Läände
Alates koroonaepideemia puhkemisest on kasvanud Hiinas toodetud kallutatud ja valeuudiste hulk ja nende sisu on muutunud agressiivsemaks.
Ülemaailmne koroonakriis loob soodsad tingimused ideoloogiliseks ekspansiooniks, ning selle kaudu võimalused saada laiemat rahvusvahelist tunnustust Hiina võimuambitsioonidele. Pandeemia ajal on Hiina mõjutustegevuse peamisteks eesmärkideks välisriikides kujunenud Hiina kuvandi parandamine, Hiina Kommunistliku Partei sõnumi levitamine ja sellekohase diskursuse kujundamine ning riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide poliitiliste otsuste kallutamine Hiina kasuks.
Hiina on oma ideoloogia jõulisemaks pealesurumiseks võtnud luubi alla Lääne populaarsed sotsiaalmeediakanalid, kus oma sõnumi levitamiseks on viimasel aastal avatud palju nii ametlikke kui ka libakontosid. Hiina ametlikud esindajad tegelevad aktiivselt desinformatsiooni loomise ja levitamisega. Juhtivad diplomaadid ja meediainimesed kasutavad Hiinas keelatud Twitterit ja Facebooki ning postitavad sinna inglise keeles, mistõttu suur hulk Hiinas loodud kallutatud ja valeinfot jõuab ka võõrkeelsesse inforuumi väljaspool Hiinat.
Sellist arvamuste paljusust ei lubata Hiina territooriumil, kus teda kritiseerivad kontod kiiresti suletakse.
Hiina võimud on hakanud oma sõnumi levitajateks kaasama välishiinlasi ning Lääne infokanaleid ja inimesi. Videote jagamise platvormides tegutseb arvukalt blogijaid, kelle Hiinat ülistavate ja Hiina poliitikat õigustavate pöördumiste stiil ja sõnavara viitavad üheselt Hiina Kommunistliku Partei propagandale.
Hiina kasutab mõjutustegevuseks Konfutsiuse instituute
2020 . aastal kandus uus lähenemine pehmele jõule ka Konfutsiuse instituuti, mille rahastust, alluvust, mainet ja sisu hakati ümber hindama. Muudatusi tehti ka Eestis tegutsevas instituudis.
Eestis tegutseb Konfutsiuse instituut Tallinna ülikooli juures. Ülikool tutvustab seda, kui hiina keele ja kultuuri keskust, mida koordineerib Hiina Rahvusvaheline Hariduse Fond. Praegu on maailmas tegutsemas ligi 450 Konfutsiuse instituuti.
Hiina suhtub tõsiselt kriitikasse, mis tabas niinimetatud pehme jõu vahendina tuntud Konfutsiuse instituute, ja tahab negatiivset tähelepanu vähendada nende määratlust hägustades, loobumata tegelikult oma eesmärkidest.
Välisluureamet peab tõenäoliseks, et Konfutsiuse instituudi peakorteri ümber nimetamine Hiina ja välisriikide keelevahetuse ja koostöö keskuseks, nagu ka asutuse võimalikud struktuurimuudatused on kõigest formaalsus ning et instituutide tegevus ja ka sellega seotud probleemid ja ohud jäävad enamjaolt endiseks.
«Ei ole välistatud, et tulevikus tahavad Hiina võimud tähtsust kaotama hakanud Konfutsiuse instituutide kõrval mõjutusvahendina rohkem kasutada Hiina kultuurikeskusi, mis ei ole kriitikat pälvinud ja mõjuvad esialgu veel niiöelda puhtana ning saavad seetõttu hõlpsamini tegeleda nii info kogumise kui ka suhtevõrgustike loomise ja haldamisega välisriikides,» märkis välisluureamet.
Taktikaliselt järgib Hiina propagandat ja desinformatsiooni levitades Venemaa eeskuju. Siiski räägib see pigem sarnastest eesmärkidest tingitud kooskõlast kui koordineeritud koostööst, samuti nagu Hiina ja Venemaa esindajate hea läbisaamine sotsiaalmeedias ja üksteise postituste jagamine.
Praegu ei kasuta Hiina desinformatsiooni nii aktiivselt ja nii professionaalselt kui Venemaa, kuid on tõenäoline, et lähitulevikus Hiina oma tegevust selles vallas laiendab ja tõhustab. Hiina mõjutustegevuse eesmärk on nõrgestada Euroopa avatud ühiskonda, edendades enda propagandasõnumeid, hoiatas välisluureamet.