Professor Vallo Tillmann: tööta jäänud immuunsüsteem võib leida valed sihtmärgid

Vallo Tillmann Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool

Selliste immuunvahendatud haiguste nagu allergia levik kasvab tempokalt. Kokkupuude liigirikka keskkonnaga elu alguses võiks probleemi leevendada, tõdeb Tartu Ülikooli kliinikumi lastekliiniku juhataja ja Tartu Ülikooli pediaatria professor Vallo Tillmann.

Immuunvahendatud haiguste puhul on tegu kahte tüüpi haigustega, mis on mõlemad seotud immuunsüsteemi ülitugeva reaktsiooniga, ehkki nende põhjustaja on erinev. «Immuunsüsteem on ette nähtud võitluseks viiruste ja mikroobidega. Teatud juhtudel võib immuunsüsteem reageerida organismi enda kudede vastu – sel juhul ­räägime autoimmuunsest haigusest. Sinna alla kuuluvad 1. tüüpi dia­beet, tsöliaakia, reumatoidartriit ja veel haigusi,» selgitab Tillmann. «Samas võib immuunsüsteem reageerida ka võõrvalgule väga ägedalt – sel juhul räägime allergiast.»

Immuunsüsteem tahab tegutseda

Immuunvahendatud haiguste esinemissagedus üha kasvab. Põhjuseks ei ole diagnostikavõimaluste paranemine. 1. tüüpi dia­beet on selgesti diagnoositav ja siin ei saa Tillmanni sõnul rääkida aladiagnoosimisest. «Kui nende patsientide arv kasvab, siis on see selle haiguse tõeline esinemissagedus. Ja on tõesti juhtunud enamikus maailma riikides, kaasa arvatud Eestis, et lisaks selle haiguse sagenemisele see ka nooreneb ehk haigus algab nooremas eas,» ütleb arst.

«Selle taga arvatakse olevat asjaolu, et meie immuunsüsteemil on vähe tööd. See tähendab, et inimene puutub vähem ­kokku mitmesuguste mikroobide ja viirustega – välja arvatud muidugi möödunud aastal Covid-19 pandeemiat põhjustanud viirus SARS-CoV-2. Seetõttu võib tinglikult öelda, et immuunsüsteemil ei ole nii palju tööd kui möödunud sajanditel ja aastakümnetel ja seetõttu see otsibki uusi sihtmärke, mille kallal tööd teha. See on enam levinud põhjendus, miks need haigused tänapäeval sagenevad,» räägib Tillmann.