Välismääraja ⟩ Erki Loigom: Kim Jong-un proovib teha majanduses U-pööret

Põhja-Korea pole kunagi olnud kuigivõrd avatud riik, ent koroonapandeemia on toonud kaasa veel eriti tugeva eneseisolatsiooni, kirjeldas vaatleja Erki Loigom Kuku raadio saates «Välismääraja». Ta võrdles kujunenud infopuudust 1990. aastate lõpuga, kui puudus seestpoolt kõrvaltvaataja pilk.

Täna ei tööta riigis mitte enam ühtegi välissaatkonda, on jäänud vaid majahoidjad. Ka ideoloogilised sõbrad nagu Venemaa, Indoneesia ja Hiina on pidanud vähendama oma saatkondade koosseisu minimaalseks ning kes ka koha peal on, on lukustatud missiooni territooriumile. Seetõttu peab info saamiseks sõltuma ametlikest allikatest ja Lõuna-Korea meediaväljaannetest, kes kasutavad piiritaguseid siseallikaid mobiiltelefonide abil. 

Loigomi sõnul on keeruline olukord rahvusvaheliste organisatsioonidega, sest tegutsema on jäänud vaid paari organisatsiooni mõned töötajad. «Kõik teised on riigist lahkunud ja sellega on jäänud pooleli väga mastaapsed projektid põllumajanduses. Eriti tervishoius on väga hull olukord, seal on näiteks käinud pikaajalised tuberkuloosiravi programmid, mis on praegu katkenud ning katkemine ei tähenda seda, et seda saaks uuesti alustada nullist või käivitada sealt, kus pooleli jäi,» kirjeldas vaatleja. «Selliseid näiteid on väga palju ja põhimõtteliselt abiorganisatsioonide töö riigis on lõppenud.»

Põhja-Korea on maailmas viimane riik, mis kuulutab, et neil koroonaviirust ei ole. Loigom tõi välja, et hiljuti andis Interfaxile intervjuu Vene suursaadik, kes lisaks kõigist olmelistest probleemidest väga avatult rääkimisele mainis, et see väide võib olla tõene. Seda näitavad ka suured sündmused, kus Põhja-Korea juhtkond ehk valdavalt vanad mehed osalevad ilma maskita. Tänavapildis on siiski maskikandjaid näha. 

Eelmist aastat defineeris 8. töölispartei kongress. Loigom märkis, et tegemist on üsna haruldase sündmusega, sest Põhja-Korea on üle 70 aasta vana. Ürituseks valmistumine hõlmab lööktööprogramme ja viisaastaku lõpetamist. Sellel aastal aga oli Kim Jong-unil väga lihtne öelda, et viisaastakuplaanis äparduti, sest riiki tabasid koroonaviirus, viis ägedat taifuuni ja – nagu alati – on kõiges süüdi välisvaenlane. 

Loigom tõi välja, et eelmine aasta oli pöördiline ka selle poolest, et Kim Jong-un on tegemas turumajanduses U-pööret. Analüütikuid paneb see muretsema olukorra stabiilsuse pärast. Varasemalt on tsentraliseerimist suurendatud ka 2002. ja 2009. aastal ehk siis, kui raha ja kaubad hakkavad liiga vabalt liikuma ning ressursid hakkavad riigi kontrolli alt väljuma. Täna aga on koroonaviiruse piirangute ja sanktsioonide tõttu nii kitsas käes, et režiim on suurema tsentraliseerimise osas pelglikum kui varasematel kordadel. 

Seni on valitsev eliit ise saanud kasu, et nad on lubanud mõningatel valdkondadel kontrollitult areneda. Kergetööstus, toiduainete tööstus, ravimitööstus ja kalandus on juba ammu omalaadsel turumajanduslikul mudelil, kus ettevõtet juhitakse nagu lääneski, ainult tulumaks on suurem ja parteiline lojaalsus peab säilima. See on toitnud režiimi ja tekitanud rikaste ettevõtjate klassi. Samas on ettevõtetes palgad olnud pisut kõrgemad ja tingimused pisut paremad kui mujal, nii et see on sobinud ka töötajatele. Tegemist on inimestega, kellel on juba tekkinud ootus teatavatele ressurssidele, mida enam väljast sisse ei tule ning režiim tahab kontrolli enda kätte tagasi võtta.