:format(webp)/nginx/o/2021/02/14/13629968t1h426f.jpg)
Itaaliat iseloomustab ajalooline eripära, mis on justkui riigi geneetilise koodi osa: selle tohutu suutlikkus toota talente.
Itaaliat iseloomustab ajalooline eripära, mis on justkui riigi geneetilise koodi osa: selle tohutu suutlikkus toota talente.
Riik ei tähenda vaid selle tänapäeva, vaid ka eilset, mis ladestub ja moodustab lõpuks selle olemuse. Ainult tänu sellele on võimalik mõista, kuidas Vahemere-äärne maa, mis polnud kuni 1861. aastani isegi mitte iseseisev ega võtnud koos teiste Euroopa riikidega aktiivselt osa tulusast koloniseerimisest Ameerikas, Aafrikas, Aasias ja Okeaanias, on kerkinud juhtivaks jõuks inimkonna ajaloos.
Itaalia kuulub G7sse ja mängib Euroopas võtmerolli peamiselt tänu oma ettevõtete tugevusele, mitte makromajanduslikule olukorrale, mida iseloomustab 160 protsendini SKTst küündiv riigivõlg.
Kuidas riik sellega toime tuleb? Pöördudes tagasi näidete juurde pisut lähemast minevikust kui Vana-Rooma, ei pruukinud Itaalia küll koloniseerida Ameerikat või Aasiat, kuid kapten sellel Hispaania laeval, mis saabus esimesena Kariibi merele, oli Genova Vabariigis sündinud Christoph Kolumbus ning Siiditee tegi kuulsaks veneetslane Marco Polo.