Juhtkiri: kahvlis vabariiklased

Donald Trump Foto: Andrew Caballero-Reynolds/AFP

• Mitch McConneli kriitika Trumpi suhtes on tähelepanuväärne
• Kuritegudele mahitaja peab viimaks vastutama seaduse ees
• Trumpi toetamisest loobudes kaotavad vabariiklased hääli

Donald Trumpi tagandamise hääletuse eel andis juhtiv vabariiklane senaator Mitch McConnel selgelt hukkamõistva hinnangu endise USA presidendi käitumisele, öeldes, et too on moraalselt vastutav 6. jaanuari Kapitooliumi mässuga seotud sündmuste õhutamise eest. Kahtlemata on märgiline, et selline sõnum tuleb presidendi partei kõrge esindaja suust, kuid ometi ei takistanud öeldu McConnelit ega paljusid teisi vabariiklasi hääletamast senatis Trumpi õigeksmõistmise poolt.

Sõna ja teo kokkulangematust põhjendas McConnel asjaoluga, et kuna Trump ei ole enam ametis olev president, vaid nüüdseks tavakodanik, siis kehtivad tema suhtes riigi kriminaal- ja tsiviilseadused. Juriidilistest peensustest rääkides ei saa märkimata jätta, et vabariiklastel oli teoreetiliselt võimalik astuda otsustavaid samme juba pärast saatuslikku päeva Kapitooliumil, kuid ometi ei tõtatud neid seaduslikke hoobasid ära kasutama. Kui Ameerika demokraatiat on tabanud rünnak, siis sellises põhimõttelises küsimuses peaksid rivaalitsevad parteid omavahel kiiresti ühisosa leidma.

Senatis juba pikemat aega toimunud tagandamisprotsess võinuks jääda olemata, kui Trump oleks leppinud kaotusega USA presidendivalimistel. Selle asemel pidas ta vajalikuks õli tulle valada ja sõna otseses mõttes ässitada oma andunud valijaid nurjama Joe Bideni võidu ametlikku kinnitamist. Aumeheks jäädes pidanuks Trump tegema kõik endast oleneva, et oma valijaid rahustada ja tänavatelt tagasi kutsuda.

Vabariiklased kindlasti ei taha toetada märatsevaid rahvamasse, kuid Trumpi toetamisest loobudes võivad nad ilma jääda tema seljataga olevatest lojaalsetest valijatest.

Mingis mõttes sarnaneb Ameerika Ühendriikides toimunu meie pronksiöö mässuga 2007. aasta aprillis. Ka siis oli Tallinna linnapeal Edgar Savisaarel juba enne sündmuste eskaleerumist pealinna tänavatel võimalik oma valijatele läkitada rahule ja tasakaalukusele kutsuv sõnum. Piisanuks, kui toonane Keskerakonna esimees oleks öelnud: «Head inimesed, minge palun kodudesse tagasi!» Võib-olla oleks siis suurem kahju nii meie linnapildis kui ka integratsioonis jäänud olemata.

Tõsi on see, et Donald Trump siiski lõpuks poetas paar sõna oma toetajate rahustamiseks, kuid sedagi alles siis, kui tema lähikond ja nõunikud oli talle seda pärast esimeste hukkunute ilmsiks tulemist tungivalt soovitanud.

Mida me saame sellest kõigest järeldada? Kui isiklikud ja poliitilised ambitsioonid saavad moraalsete valikute tegemisel määravaks, kahjustab see ühiskonna usaldusväärset toimimist laiemalt. Samuti on avalikkusel õigustatud ootus, et kui ühe inimese mahitusel pannakse toime kuriteod, siis peab ta ka vastutama seaduse ees.

Õigus on ka McConnelil, kes ütles, et Trump ei ole veel millestki pääsenud. Tavakodanikuna peab endine riigipea veel aru andma tsiviilkohtupidamise käigus. Küsimus on vaid selles, millise hoiaku võtavad vabariiklased siis, kui kohtuveskid peaksid edasi jahvatama. Trump ei ole enam maailma võimsaima riigi eesotsas, kuid tema järgijaskond on sellegipoolest väga suur. Nii on vabariiklased sattunud kahvlisse: nad kindlasti ei taha toetada märatsevaid rahvamasse, kuid Trumpi toetamisest loobudes võivad nad ilma jääda tema seljataga olevatest lojaalsetest valijatest.